Helme pakutud teeehituse rahastusskeemile alles hakatakse õiguslikku alust looma
Rahandusminister Martin Helme tunnistas, et tema poolt teede neljarealiseks ehitamiseks pakutud avaliku- ja erasektori koostööskeemil puudub õiguslik alus, mille loomisele alles asutakse.
„Hetkel on PPP (avaliku- ja erasektori koostööskeem - toim) parim alternatiiv ja soovin edasi minna vastava õigusliku raamistikku väljatöötamisega, et koostöös erasektoriga teha Eesti maanteed võimalikult kiirelt korda,“ ütles Helme. „Vastav raamistik vajab kindlasti veel põhjalikku väljatöötamist, kuid sobiva lahenduse korral ei mõjuta PPPde kaudu finantseeritavad projektid riigieelarve tasakaalu teostamise aastal, vaid kulud jaotuvad pikema aja peale.”
Minister tunnistas, et Euroopa reeglid ei luba Eestile suurt eelarvedefitsiiti, mis raskendab suurte investeerimisprojektide elluviimist.
„Seega peame teede kiireks kordategemiseks kasutama meetodit, kus algne investeeringukulu ja laenukoormus jääb erasektori peale. See tähendab, et pikema perioodi jooksul, räägime siin 25-30 aastat, liisime valmisehitatuid teid ja meie partner tagab neile liisingumakse eest ligipääsetavuse,” selgitas Helme. „Riik maksab sellisel juhul nii-öelda kasutusrenti selle tee eest. Kui riik ehitaks need teed oma rahaga, siis läheks eelarve lõhki.”
Helme selgitas varem Delfile, et erakapitaliga oleks võimalik suur jupp Tallinn-Tartu maanteest hankesse panna juba järgmisel aastal. Ministri sõnul on maanteeameti analüüs, mis viitab PPP projektide kallidusele, lünklik.
Ta selgitas, et tema teate peale hakkasid kiiresti levima väärarusaamad nagu võiks lähitulevikus olla Tallinn-Tartu maanteel teemaksud, kuigi tegelikult on projekti eesmärk see, et eraettevõtte ehitab näiteks teelõigu välja ja siis riik võtab selle kolmekümneks aastaks rendile. "See on kõige ehedam kasutusrent. Seejuures selle aja jooksul peab olema ka hooldus erasektori teha ning seda ei pane maanteeamet oma kalkulatsiooni sisse," lausus Helme.
Helme kommenteeris, et tema näeb PPP projektide eelist kolmes asjaolus: need on kiiremad, need toimuvad eelarve piirides ning kolmandana tõi ta välja, et ehitamiskulu jääb erasektori kanda ehk riigile ei lisandu täiendavat laenukoormust.
