Helme pensionireformi kriitikutele: kõik on juba ära otsustatud, ärge võidelge meile vastu
Eesti Panga korraldatud pensioniteemaline seminaripäev kulges rütmis, kus rahandusminister esines hommikupoolikul enda ettekandega ära, teatades, et valitsus on oma otsuse reformi asjus teinud ning seejärel hoiatasid enamus järgnenud esinejatest valitsust senise süsteemi lõhkumise eest. Kohal olid näiteks nii Rootsi kui Poola ja Ungari eksperdid, kes rääkisid oma kogemustest riikide pensionisüsteemide muudatuste tegemisel.
Kas inimesi teeb valikuvabadus rõõmsaks?
Nii hoiatas näiteks Poola statistika- ja demograafiainstituudi direktor Agnieszka Chłoń-Domińczak Poolas toiminud pensionireformi (teise sambasse suunatavat raha vähendas riik kardinaalselt) tagajärgede eest, kus muuhulgas Poola börs viidi kokkukukkumise äärele. "Poola finantssüsteemile oli see täielik katastroof. Nüüdne valitsus plaanib kogu süsteemi sisuliselt tagasi keerata, aga juba suurema maksukoormusega. "Korralikus seadusloomes on kõigepealt vaja teha selline asi nagu mõjuanalüüs, mis võtaks arvesse mõjud finantsturgudele, tööturule, tulevastele põlvedele. Alustuseks on vaja ka küsimust, mis on probleem, mida me lahendama hakkame?, rõhutas Chłoń-Domińczak.
Rootsi pensioniagentuuri uuringute keskuse juht Ole Settergren ütles, et Eesti riigi plaanitav nn valikuvabaduse andmine on "peaaegu sama julm kui Rootsi kunagine reform, kus inimesele anti valida 800 erineva pensionifondi vahel". "Inimesed ei ole sellise valiku üle õnnelikud ja ma kahtlen, kas Eesti inimesed on sellise valiku üle rõõmsad, sest alati jääb kahtlus, kas ma nüüd tegin õige valiku või mitte. Mul on kurb näha, et Eesti poliitika toimib paljudes aspektides sama halvasti kui Rootsi poliitika," ütles Settergren.
Helme: arvestame, et lähme kohtusse
"Mul on vahepeal tunne, et endiselt on palju inimesi, kes võitlevad asja vastu, mis on ammu otsustatud. Jutt on siis teise pensionisamba reformist," alustas rahandusminister Martin Helme oma ettekannet.
"Ma kutsun pankureid ja investoreid nüüd üles selle reformiga kohanema, selle asemel et muudkui veenda avalikkust või poliitikuid selles, kui halb plaan see ikka on. Lisaks tahan kogu lugupidamise juures Ardo Hanssoni vastu talle vastu vaielda ja öelda, et see reform ei ole vandalism. Jah, meil on poliitikuid, kes tahaks teise samba täielikku kaotamist, mina nende hulka ei kuulu. Ma arvan, et minu üheks tähtsaimaks tööks on tagada, et see süsteem ei kukuks kokku ja ka reform ei kukuks kokku ja läheks plaanipäraselt."
Helme selgitas, et reformi eesmärk on otsustusvabadus ja paindlikkus ja panna teenusepakkujaid inimestele paremaid tootlusi tagama. Helme sõnul prognoositakse, et teise sambasse kogunenud rahast umbes üks neljandik või üks kolmandik võetakse välja. Muutub ka see, et sisuliselt kaks korda elu jooksul võib sambast välja astuda ja sellega (10 aasta möödudes) taasühineda. Helme rõhutas, et enne pensioniiga raha välja võttes tuleb tasuda 20% tulumaksu.
Rääkides ajakavast, esitas Helme veidra konstruktsiooni, justkui valitsus liigub omas tempos, aga paralleelselt eeldatakse, et keegi nagunii vaidlustab reformi kohtus. "Me oleme lähedal eelnõu esitamisele riigikogule ja enne aasta lõppu võtab riigikogu loodetavasti seaduse vastu. Seejärel siseneme me muidugi tundmatusse presidendi otsuste maailma ehk et meil ei ole kindlust, kas president selle seadusega ka allkirjastab," ironiseeris Helme. "See on risk... või ütleme nii, et me töötame eeldusega, et keegi vaidlustab seaduse kohtus nagunii. On see president või keegi teine, seal pole mingit vahet." Helme jätkas aga ajakava esitlemisega. "Järgmisel aastal tegeleme pensionikeskuse, maksuameti ja muude süsteemide muutustega vastavusse viimisega ning 2021.aastast saab hakata raha välja võtma."
