Helme: toetuste maksmise pudelikaelad olid ette teada. Palgatoetuse pikendamine ei ole otsustatud

 (123)

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidi täna avalikul istungil rahandusminister Martin Helme ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemiga arutama majanduse ja riigirahanduse olukorda. Hiljem selgus, et värske minister Siem ei osalegi.

Komisjoni esimehe Jürgen Ligi sõnul on majanduse toetamine käivitunud loodetust aeglasemalt, kuigi kriisi alguses valitses konsensus, et tarvis on kiireid ja täpseid abinõusid.

"Töötukassa ja Haigekassa puhul on probleem peamiselt selles, kui kaua saab praegustel tingimustel rahastamist jätkata. Ettevõtluse krediteerimisel, vastupidi, kas see soovitud moel käivitub," ütles Ligi.

Ligi sõnul võiks arvata, et majanduse elavdamisel langevad valitsuse, krediidi andjate ja ettevõtete vahel huvid kokku ning raha on majandusse jõudmas. „Seda pole juhtunud ja meetmed reedavad pigem tahet tingimusi poliitiliselt dikteerida kui koostööd turuosaliste ja ekspertidega," nentis Ligi, kelle sõnul komisjon küsib ministritelt selgitusi ja värskeimaid fakte.

Margus Täht rahandusministeeriumist tõdes riigi majandusseisu arutelul, et võrreldes eelarveootusega on märtsis 120 miljonit eurot vähem laekunud tulusid. Kolme kuu peale kokku on miinus ca 200 miljonit. Peamiselt käibemaksust, aktsiisidest ja sotsiaalmaksust.
Aprilli kohta on olemas tulumaksu andmed. Täht märkis, et need on eelarve kohased või isegi ületavad ootusi ning põhjuseks on juriidiliste isikute tulumaksu oodatust parem laekumine. „Ettevõtjad on maksnud oodatust rohkem dividendi, märkis Täht, lisades, et tegemist on ühe kuu andmetega ning sellest ei maksa kaugeleulatuvaid järeldusi teha.

Seotud lood:

Kuna aprillikuu tulumaksulaekumiste puhul on tegemist täna hommikul laekunud andmetega, ei ole rahandusministeeriumis jõutud veel sektoritepõhist analüüsi teha. Täht märkis, et võlg kasvab kõikidel maksudel, kuid kas see on seotud intresside muudatusega ning kui suur võlg oleks nagunii tekkinud, ei osanud Täht öelda.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine vastab riigieelarves planeeritule. Miinus on tema sõnul kohalikes omavalitsustes ning füüsiliste isikute ning kohalike omavalitsuste kokkuvõttes on laekumises kuuga 10 miljoni euro võrra väiksem laekumine.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk küsis, kas rahandusministeerium on analüüsinud, kuivõrd on tulumaksulaekumist mõjutanud riiklik palgameede ning milline oleks tulumaksulaekumine siis, kui palgameedet ei oleks. Täht kinnitas, et rahandusministeerium seda kindlasti edaspidi analüüsib.
Rahandusminister Martin Helme kinnitas, et valitsuse hinnangul on palgameede vajalik ning aprillikuu eest selle meetme kasutamine kindlasti suureneb.

Likviidsusega riigis Helme sõnul probleeme ei ole ning ministeerium on teinud ettevalmistusi vajadusel uute laenude võtmiseks.

Pudelikael oli ette teada
Helme lausus, et ettevõtete toetusmeetmed peaksid hakkama sellel nädalal välja minema. „Et meil tekib pudelikael EASis ja Kredexis, seda oskasime ette näha. Me ei näe, et see oleks tihedam või hullem kui alguses arvasime,“ märkis Helme vastuseks ettevõtjate kriitikale, et kriisis kannatavad ettevõtted on pidanud juba kuid riigipoolset toetust ootama.

„Eks siin on olnud appikarjeid ja nurinaid, et toetused oleksid pidanud varem tulema,“ rääkis Helme ja möönis, et mõistab ettevõtteid, kellel kaks kuud ei ole mingeid tulusid tulnud. Kuid raha ei oleks saanud kuidagi varem jagada, sest selle raha jagamise reeglite paika panemine võtab aega. „Võime eraldada miljardi, aga see tuleb mingite reeglite järgi välja maksta ja need reeglid tuleb kinnitada,“ rääkis Helme.

Palgatoetuse pikendamine ei ole kindel
Töötukassa 250 miljoni mahus meede kehtib 31.maini. Martin Helme sõnul on olnud juttu, selle meetme võimalikust pikendamisest, kuid praegu on seisukoht, et otsustamisega oodatakse mai lõpuni, et oleksid olemas nii märtsi kui aprillikuu numbrid. „Ma ei taha, et keegi loeb sellest välja, et kindlasti seda meedet pikendatakse,“ lausus Helme, lisadest on meedet on näiteks võimalik pikendada mingites väga konkreetsetes sektorites.

Jürgen Ligi sõnul on Kredexi toetuste pudelikaelaks 4% intressilagi ning riigipoolne 15% garantiikate, sest pangad ei ole valmis nii madala intressiga laenu andma, juhul kui garantiikatteks pakutakse tavapärane 15%. Ligi sõnul oli varem juttu, et riik annab 25% garantii. Ligi küsis, miks peaks pangad olema sellistel tingimustellaenu andmisest huvitatud?

Martin Helme kinnitusel võivad pangad ise riski edasi jagada, kui nad seda maandada ei taha. 25-protsendiline riigipoole garantii ei ole olnud kokkulepe, vaid pankade ettepanek. Selles mahus garantii ei ole aga Helme sõnul põhjendatud. „Me ei saa lasta pankadel oma riskantseid varasid tõsta maksumaksja taskusse,“ kinnitas Helme.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Viljar Lubi selgitas, et 4% intressilagi tähendab, et riik ei käenda laene, kus intressimäär on kõrgem kui Euribor+ 4%, kuid see lagi puudutab ainult turismiettevõtteid ja väike- ning keskmise suurusega ettevõtteid, kus riik toetab 50% intressiga ehk ettevõtja kanda jääb 2% intressimäärast. Teiste ettevõtete puhul Lubi kinnitusel sellist 4% piiri ei ole.

Rahaüleknaded peaksid Lubi sõnul toimuma sellel nädalal. Uued teenused ei ole tema sõnul varem avanenud, sest ümber tuli teha riigiabi loas ning Brüsselist ka heakskiit saada.

Suuremaid summasid ei ole veel toimunud.
Laenutaotluse on esitanud Tallink, kellele on saadetud ka pakkumine, kuid läbirääkimiste tulemustest on veel vara rääkida.
Suuremaid ettevõtteid
Suurema summade rahade väljamaksmine ei ole veel toimunud.

Kas valitsus peab sekkuma konkreetse ettevõtte laenu?
Jürgen Ligi sõnul on kummastav, et valitsus hakkab arutama, millised konkreetsed ettevõtted toetust saavad. „Alati on olnud nii, et valitsus kinnitab tingimused ja apoliitilised asjamehed otsustavad,“ lausus Ligi küsides, kuidas Helme laenude seda protsessi ette kujutab.
Helme lausus, et kõik üle 10 miljoni euro suurused laenud peavad saama valitsuselt lõpliku heakskiidu. „Suured otsused on need, mida ei tee ametnikud. Vastutama peame meie ja tahame protsessile otsa vaadata, et saaks vastutada,“ lausus Helme, lisades, et neid ettevõtteid, kes sellised suuri laene saavad, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda.

EASi toetused: kes ees, see mees
Viljar Lubi sõnul käib EASi 10 miljoni suuruses mahus toetuse jagamine lihtsalt: kui ettevõte vastab käibekriteeriumitele siis võib ka toetust saada. Raha saavad need, kes esimeena taotlevad ning niikaua kui sellest 10 miljonist jätkub ehk saavad veed, kes on kiiremad ja osavamad. „Kes ees, see mees. 10 miljonit on hulk, millega me peame arvestama,“ lausus Lubi.

Lisaks ministritele olid istungile kutsutud Riigikontrolli esindajad. Riigikontrolör Janar Holm lausus, et tegelikult tekitab küsimusi, mida on võimalik selle 10 miljoni euroga teha ja miks seda jagatakse nii, et saavad need, kellel on kiiremad jalad. „See 10 miljonit ei ole kõige paremini sihitud,“ lausus ta.

Lubi möönis, et toetuste sihtimine on keerukas ning küsimus on, kuidas aidata neid, kellel abi tõesti kõige rohkem vaja on. 10 miljonit eurot on suunatud mikro- ja väikeettevõtetele, kellest mitte sugugi kõikidel ei lähe halvasti.