Eelmisel laupäeval oli Helsingi vaikne. Tänavatel polnud laupäevast rõõmsat sagimist, poed ja restoranid olid enamikus suletud. Tuiskas. Soome tähistas kõikide pühakute päeva. Oluliselt rahvarohke oli siiski vanas sadamas, kus Soome ja Eesti rahvuslippe tiibadel kandev mardihani meelitas jalutajaid traditsioonilisele mardilaadale, mida korraldavad iga aasta novembris Tuglase Selts ja Eesti Soome Instituut.
Sissepääs laadale on tasuta - mardilaat on oma olemuselt heategevuslik üritus, mille tulu läheb eesti kultuuri hüvanguks.
Mardilaat on suur eesti kultuuri pidu Helsingis. See annab estofiilidele, soomlastele ja võõrsil elavatele eestlastele võimaluse Helsingist lahkumata kohtuda Eestiga. Sellel laadal on endisaegse hõimuliikumise kirgast vaimu. See laat tekitab tunde, et soome sild on olemas ja kannab.
Mardilaadal saab osta eesti kirjandust nii soome kui eesti keeles, kunstiteoseid, sõnaraamatuid, keeleõpikuid, värskeid eesti ajalehti. Hulgaliselt on seal rahvuslikke käsitöid, kassette, laser- ja heliplaate, rahvariideid, meeneid. Seekord pakkusid oma töid nii kihnlased kui setukesed. Seda enam, et setudel oli müüa pakkuda Soomes välja antud rahvuseepos "Peko".
Odavat juustu ei müüda
Mardilaat on koht, kuhu ei tulda ostma juustu ja odavat õlut. Juustuostjaid ei satu sinna üldse. See-eest saab seal näha esinemas eesti muusikuid ja ühiskonnategelasi.
Põhilise laadakauba moodustavad raamatud - uurimused eesti ajaloost, monograafiad, luulekogud. Osa raamatuid maksavad marga, mõned on täiesti tasuta, teised jällegi on hinnaga, mis suisa pimestab.
Kohe uksel tabasid sisenejaid pileteid kõristavad loteriimüüjad. Kümnemargase pileti eest võis võita raamatuid, reise ning teatripileteid. Laadal oli kerge saada sel nädalalõpul Aleksandri teatris toimuvate Estonia külalisetenduste ("Viini veri" ja "Karupoeg Puhh") piletite omanikuks. Tuleb välja, et Eesti rahvusooperi gastrolli avastavad paljud huvilised sageli alles viimasel päeval.
Laadal võis kuulda eesti filmidest, mida saab Tuglase seltsis vaadata, kontsertidest, loengutest ja klubiõhtutest. Selgus, et sealsamas seltsis, Mariankatu tänaval eksponeeritakse ja müüakse Navitrolla ja Roosimöldri töid ning kohe on tulekul Rein Paki ja Rainer Sarneti poliitiliste karikatuuride näitus.
Mardilaadal võib kohata eestlasi, kelle emakeel on oma kümnest aastast Soome lahe põhjakaldal elamisest puiseks muutunud. Või näha esimesi nädalaid Soomes tudeerivaid pisut häbelikke üliõpilasi. "Mina ei julge enam Eestisse minna, kohe küsitakse, et kus ma siis olin, kui vabaduse eest võideldi," seletab eestlane, kes seitsmekümnendate aastate lõpul soomlannaga abiellus. Talle tundub, et teda peetakse kodumaal reeturiks.
Mulgikapsad, kiluleivad ja Saku õlu
Laadal võib imelihtsalt ühineda ka Tuglas-Seura, Helsinki-Tallinna Seura või Helsingi Eesti üliõpilaste ühendusega (HEüü). Soomes õppivaid Eesti üliõpilasi on kokku üle kahesaja. Nemad müüsid Salvo päkapikke, oma käsitöid ning töötasid garderoobis.
Kella kümnest hommikul kuni viieni õhtul kestis tihe programm. Esinemisi laval juhatas setu rõivais Tapio Mäkeläinen. Mardilauludega leelotasid laada avatuks folkloristid ja Sibeliuse akadeemia tudengid. Jaan Kaplinski tutvustas uut soomekeelset raamatut.
Mardilaat on paik, kus näib peaaegu kohustuslik olevat kanda kihnu troid või rahvariideid. Paljud püüdsid soome päritolust hoolimata eesti keeles rääkida. Kuid ka soomlased, kes mardilaata külastasid, näisid olevat tõsised Eesti huvilised. Näiteks üksipulgi Eesti väikesaari üles lugeda polnud neile mingi probleem.
Kella kümnest kolmeni oli Eesti Soome Instituudi korraldatud seminar, kus eesti ja soome poliitikud ning tuleviku-uurijad pidasid aru, kuidas 2000. aastale üheskoos vastu minna. Pidustuste kavva kuulus teatrietendus - Mérimée "Carmen" üllar Saaremäe, Rain Simmuli, Jaan Söödi ja Jüri Marani esituses.
Ettevalmistused mardilaadaks algasid juba eelmisel õhtul, kui valmistati Koidula-kahvila jaoks küpsetisi. Igaüks võis oma lemmikretsepti järgi tehtava koogi kodus või ka kohapeal küpsetada. Tehti ka kilu- ning heeringavõileibu, õunasaiu, lihapirukaid. Kohvi ja tee ning snäkid olid saadaval sümboolse hinnaga. Soovija võis omandada ka retsepti.
Mõistagi ei puudunud mardilaadal kartulid, mulgikapsad ning mitut liiki saku õlu. Tume juubeliõlu hinnati ühiselt heaks. Topkakaupa sai proovida Viru Valget, Vana Tallinna ja Metsamarja likööri. Terve õhtu ning hilisööni kestnud simmanil tantsitasid pidulisi Kukerpillid. Pärast seda ei teki küsimust, kes kannavad Soomes kihnu troisid.
PIRET TALI
