HENRIK ROONEMAA: Sunniviisilised piraadid
Nädal tagasi kurtis muusik Jaagup Kreem SL Õhtulehele, et keegi halb inimene on internetti üles riputanud muusikali Romeo & Julia plaadi ning soovis seda inimest vangikongis mädanemas näha. Jättes kõrvale asjaolu, et ülesriputaja on tõenäoliselt Kreemi ja Terminaatori fänn (no kes muidu viitsiks sellise asjaga vaeva näha) ning fännile pole ilus kõige halvemat soovida, tuleks tegelikult aru saada, miks inimesed kulutavad oma aega Kreemi plaatide internetti riputamisele.
Selle aasta veebruariks oli maailma populaarseim online-muusikapood iTunes müünud miljard lugu. Apple oli selleks ajaks müünud ka 42 miljonit maailma populaarseimat MP3-mängijat iPodi. Suured numbrid, ent see teeb tegelikult umbes 24 iTunesis müüdud lugu ühe iPodi kohta. iPodid mahutavad aga tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid lugusid, nii et õigusega tekib tunne, et selles võrrandis on veel üks hiiglaslik tundmatu ehk piraatlus.
Lääne muusikatööstus alustas sõda piraatide vastu juba aastaid tagasi ja kõik need aastad rääkisid asjatundjad, et fännide kohtusse kaebamise asemel tuleks neile anda mõistlik võimalus muusikat legaalselt internetist alla laadida, sest see ongi see, mida kliendid tahavad.
Lõpuks on muusikatööstus sellest aru saanud ning internetti on hakanud tekkima digitaalse muusika poode nagu seeni pärast vihma. Viimane suurim uudis oli, et USA-s ülipopulaarne hiiglaslik sotsiaalne võrgustik MySpace hakkab muusikat müüma. Viimase kuu aja jooksul on mitmed suured plaadifirmad sõlminud lepingu SpiralFrogiga, kes tahab hakata internetis muusikat lausa tasuta ja legaalselt pakkuma, elatudes reklaamimüügist. Igaüks, kes e-äris vähegi tegutseb, on juba pannud või plaanib püsti panna e-muusikaäri.
Mõistliku hinnaga alternatiiv
Eelmisel nädalal avalikustas oma teise kvartali majandustulemused Vivendi, mille koosseisu kuuluv muusikafirma Universal kasvatas digitaalse muusika ärist tulusid 91 protsenti 111 miljoni euroni. Universali muusikamüügist moodustab digitaalne muusika nüüd juba üle kümne protsendi.
USA-s ja Euroopas on aru saadud, et parim võimalus piraatluse vähendamiseks on pakkuda inimestele mõistliku hinnaga alternatiivi, sest kümned miljonid iPodi-omanikud ei kavatse mitte vangikongis mädaneda ega plaadikaantel olevate FBI hoiatuste üle sügavamalt järele mõelda, vaid tahavad muusikat kuulata. Tänase päevani ei ole Eestis aga mitte ühtegi digitaalse muusika poodi ning pole ka kuulda, et Apple või mõni muu firma kavatseks oma poed eestlastele avada, kuigi see eeldab vaid veidi paberimäärimist ja natuke kasutajatuge. Sellises olukorras peaks minu arvates näiteks Eesti Autorite Ühing seisma hea oma liikmete käekäigu eest ja lobistama välismaiseid või kohalikke ärimehi, et Eestisse lõpuks ometi üks digitaalne muusikapood tekiks, mitte aga näitama üles erakordset käpardlikkust inimtühjale lauluväljakule suurkontserti korraldades. Kui nemad sealt läänest ei taha oma muusikapoode meile avada, siis võiks seda ise teha. Teeks oma artistidele ja korralikult, hakkaks kuskilt peale.
