"Põxiti nimi pole kuigi teravmeelne, sest keegi meist ei tahaks sama läbimõtlematut ja robustset väljumist, nagu seda on Brexit Euroopas," rõhutas Herkel.

Põlevkivienergeetikast tuleb lõpuks loobuda nagunii, kuid Herkeli kinnitusel tuleb seda teha järkjärgult ja läbimõeldult, mitte ülepeakaela ja kampaania korras. "Lisaks energiale on mängus ka julgeolek, varustuskindlus ja tuhandete inimeste sotsiaalne turvalisus," selgitas Herkel.

Põxitile jäiga tähtaja kehtestamine muudaks ühiskonnale üliolulise ülemineku Herkeli sõnul poliitiliseks loosungiks. "Vanasse kaevu ei saa sülitada enne, kui on lahendatud nii energia puudujääk kui energeetikute tuleviku küsimus," märkis Herkel. "Energiatarbimine kasvab meil kiiremini, kui taastuvenergia tootmine. Ühelgi naabril peale Venemaa pole energia ülejääki. Tõelise hajatootmise jaoks pole monopoolsel Eesti Energial ei sobivat taristut ega ka huvi."

Herkeli hinnangul annaks tõeline hajatootmine tööd ja leiba paljudele maal elavatele inimestele ning täidaks Eesti olulised julgeoleku- ja regionaalpoliitilised eesmärgid. "Vabaerakonna arvates peaks riik sekkuma majandusse minimaalselt ja ainult turutõrke puhul," rõhutas Herkel. "Seda, et täna pole külameestele meie kõigi ühisest ressursist - tuulest, päikesest, hüdroenergiast - elektri tootmine mõistlik ega jõukohane, on Vabaerakonna jaoks turutõrge mis tuleb järgmisel valitsemisperioodil kõrvaldada."