Endised kalatehase töötajad oleksid nõus töötama ka miinimumpalga eest, peaasi, et oleks midagigi teha, kirjutab Eesti Päevaleht. Ent Kõrgessaare suurim tööandja kalatehas seisab juba märtsikuust ning lootus, et seal taas kalu vardasse ajama ja karpi panema hakatakse, on sisuliselt nullilähedane.

Juuni lõpus kirjutasid töölised, neist suurem osa naised, avalduse kahe kuu pikkuseks palgata puhkuseks. Kui need kuud lahendust ei too, on poolteist aastat tagasi pankrotti läinud ASi Dagotar järglane OÜ Hiiu Kalatööstus sunnitud ettevõtte likvideerima.

Kalatehase juhataja Eve Kark korjab tehase pealt vanametalli, mida ettevõte võlgade katteks müüb. Tööl on veel ka valvurid ja paberitöö tegijad, kes istuvad Kärdla kontoris. Kokku on neid kümmekond.

Hiiu kalatööstuse juhataja Agu Laanemets märgib, et ilmselt ei jää midagi muud üle, kui kahe kuu pärast pankrot välja kuulutada. Varem pole seda mõtet teha, sest siis poleks töölistel töötukindlustushüvitiseks vajalikku staaÏi. Nii kaua püüab ettevõte vältida oma võlakoorma kasvu — Hansapangale ollakse võlgu 20 miljonit ja maksuametile 1,5 miljonit krooni.

“Äris ainuüksi tahtejõust ei piisa, õnne peab ka olema,” märgib Laanemets olukorda iseloomustades. Kalatehase jaoks läks asi nutuseks selle aasta algul, mil Ukraina tõstis imporditavate kalakonservide maksu ning müük sinna katkes.

Ka siseturu jaoks tootmine on välistatud, sest liinimahud on Eesti jaoks liiga suured. “Tootmine on nähtud ette masstoodangule — miljon konservi kuus.”

Laanemetsa sõnul soovitakse tehas tervikuna maha müüa. Eraldi müüdi Lehtmas asunud tsehh 10 miljoniga ASile Dagöplast.

Viru kalatööstuse omanikud Agu Laanemets ja Eduard Kotljarov ostsid perekond Kõuhkna pankrotistunud AS-i Dagotar Kõrgessaare ja Lehtma kalatehase eelmise aasta mais 23,5 miljoni krooni eest. 2004. aasta lõpust seiskunud Kõrgessaare kalatehas hakkas uuesti tööle eelmise aasta juuli lõpus, kuni jäi märtsi algul jälle seisma.