iPhone'i ajastu investorid leiavad võimalusi kuidas töötada, isegi kui nad pole panga kauplemisruumis. USA suurpank JPMorgan & Co. küsitles 400 institutsionaalset valuuta- intressi- ja toorainekauplejat, kellest 61 protsenti ütlesid, et nad kasutavad ekstreemselt palju või mingil määral mobiiltelefoniäppi kauplemiseks. Mullu oli selliseid kauplejaid 31 protsenti küsitletutest.

Enamus vastanutest olid valuutakauplejad. Nad kaebasid, et siseeeskirjade keelus on põhiline põhjus, miks ei saa kaubelda mobiiltelefoni abil.

„Me oleme näinud suurt muutust selles osas, et institutsioonid lubavad kasutada mobiilseid seadmeid (kauplemiseks toim.),“ ütles JPMorgani üleilmne e-müügi- ja turunduse juht Scott Wacker. „See kommunikatsioonivorm muudab inimeste tegevust.“

Finantssektori ettevõtted kohanduvad inimeste mobiiliäppide kasutusega kauplemiseks. Seda juhul kui see muutub turvalisemaks, milleks kasutatakse näotuvastust ja näpujälje lugejaid. Suurim panga poolt mobiiltelefoniga tehtud valuutatehing oli suurem 400 miljonist dollarist. Pole tavatu, et 100 miljoni dollarilised tehingud toimuvad äppide abil.

Elektrooniline kauplemine muudab 5,1 triljonilise päevakäibega vauutaturgu. Oluline on raamatupidamiseks jälgede mahajätmine ja kulude kärpimine. Maailma valuutaturgudel tehti 74 protsenti tehingutest elektrooniliselt. 2017. aastal oli selleks numbriks 68 protsenti.

„Mida enam tooteid muutub elektrooniliseks, seda rohkem tulevad mahud kaasa ning läbipaistvus kasvab,“ ütles Wacker. „See loob efektiivsust ja laseb institutsioonidel kulusid vähendada.“

Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika kauplejatele on igapäevaseks suurimaks peavaluks sel aastal kehtima hakanud MiFID 2 regulatsioon. Ameerikas on see olulisim teema 47 protsendile küsitletutest ja Aasias 45 protsendile.