Itaallased on pidanud iseenesestmõistetavaks, et Marco Polo viis spagettide idee Hiinasse, kus nendest kujundati nuudlid. Suur oli aga nende meelehärm, kui Hiina arheoloogid leidsid väljakaevamistel kivistunud nuudleid, mille vanuseks määrati 14 000 aastat. Ehk teisisõnu: Marco Polo tõi nuudlite idee hoopis Hiinast Itaaliasse. Samamoodi ootab värskendamist või isegi ümberlükkamist arvamus, et vabaturg viidi läänest Hiinasse.
1987 aastat enne seda, kui Adam Smith formuleeris oma teoses “Wealth of Nations” (1777) “nähtamatu käe” mõiste, kirjutas suur Hiina ajaloolane Sima Qian (145–87 eKr): “Odavad tooted liiguvad turgudele, kus nad tõmbavad ligi rohkem kundesid, samas panevad kallid kaubad otsima odavamaid. Kui kõik tehingud tehakse sundimatult, just nagu vesi voolab ööl ja päeval looduses vabalt mäest alla, juhtuvad asjad iseenesest ja inimesed toodavad neid ilma küsimata. On selge, et see on kooskõlas loodusega.”
Vihje loodusele tuleneb taoistlikust looduse eneseregulatsiooni kontseptsioonist, mida Sima Qian laiendab turumajandusele: turg reguleerib end hinnamehhanismi kaudu ise. Taoism julgustas Hiina valitsusi majandust omapäi jätma ja nii jäi hiinlastel tervelt tuhat aastat aega arendada oma ärioskusi, mis nüüd esile tungivad.
Hiinast meile
Kuidas Hiina vabaturumajanduse idee Euroopasse jõudis? Jesuiidi misjonäride kaudu, kes tegutsesid Pekingis aastail 1601–1773. Jesuiidid pöörasid küll hiinlasi oma usku, kuid ühtaegu lasid end ise Hiina tsivilisatsioonil “ümber pöörata”. Jesuiitide laialdaselt levinud ettekanded ja kirjavahetus mängisid olulist rolli Euroopa 18. sajandi valgustusajal, mil taheti ühiskonda ratsionaalselt ümber kujundada, rookida välja ebausk, mida propageeris kirik, ja asendada absoluutne monarhia demokraatia ja seadustega.
Jesuiitide ettekanded väitsid, et toretsevat Hiina impeeriumi juhtisid konkursside kaudu valitud ja õpetatud ametnikud. See võimaldas vastandada Euroopa n-ö vanale korrale alternatiivset ühiskonnamudelit. Hiina “loomuliku korrastatuse” kontseptsioon õõnestas katoliku kiriku jalgealust ning mängis võtmerolli ka lääne majanduse sünni puhul. Vaadakem kas või esimese majanduskooli nime – Physiokraton. Kreeka keeles tähendab physis loodust ja kratos võimu.
Otsetõlge
Kas Sima Qianil ja Adam Smithil oli ka otsest seost? Smith veetis 1766. aastal aega Pariisis, arutledes majanduse üle füsiokraatide ja A. R. J. Turgot’ga, kes kirjutas parajasti oma teost “Relfections on the Production and Distribution of Wealth”. Raamatut, mis on Adam Smithi teosele nii lähedane, et on koguni spekuleeritud, kas Smith ei tõlkinud mitte Turgot’d inglise keelde.
Veidi enne seda saabusid Pariisi kaks hiinlast, Kao Lei-szu ja Yang Te-wang, et jesuiitide eeskujul tarkusi omandada, ja pälvisid suurt tähelepanu. Turgot koostas neile nimekirja küsimustest, mis hiljem avaldati kui “Küsimused Hiinale”. Kuid siis ta mõistis, et küsimused vajavad ka mõningast taustainfot lääne majanduse kohta, ning seetõttu valmiski “Relfections on the Production and Distribution of Wealth”.
Kõik haritud hiinlased olid ilmselt kursis Sima Qiani klassikaga. Vesteldes Turgot’ga Hiina majandusest juhtisid Kao ja Yang tähelepanu Sima Qiani majanduspeatükile, kuna selle põhiidee oli niivõrd sarnane Turgot’ vabaturumajanduse ideega. Seetõttu võisid Sima Qiani ideed jõuda Adam Smithini just Turgot’ kaudu. Niisiis on turumajanduse idee käinud läbi sama segase tee kui spagetid.
Artikkel on kirjutatud Ärilehele, tõlkinud Kristiina Kitsik.
