Sissetulekute ebavõrdsus kahekordistus Hiinas 1980. kuni 2010. aastani kaks korda. Nüüd on jõutud olukorda, kus see on suurem kui USAs. USA vaestele on surve väiksem, sest seal on päästerõngaks sotsiaaltoetused.

Hiinlased ise arvasid 2012. aastal tehtud uuringus, et just ebavõrdsed sissetulekud on riigi suurim sotsiaalne probleem - korruptsioon ja töötus jäid sellest maha.

President Xi Jinping teeb jõupingutusi, et riigi majanduse jahenemist leevendada. Riigis käib kõva võitlus korruptsiooniga ning on tõusnud rahulolematus. Probleemiks on ka krediidirisk ja õhusaaste, mis teeb kurja riigi suuremates linnades.

„Kui ebavõrdsus suureneb, siis ei ole see vaid poliitiline probleem vaid ka majandusprobleem," ütles Hiina ökonomist Ding Shuang.  „Inimesed teavad üha enam oma õiguste kohta, ka migrandid ja farmerid," ütles ta.

Lisaks ütles Shuang, et Hiina majandus kasvab mühinal ning need, kes oskavad sellest kasu lõigata rikastuvad kiiresti. „See on arenevate majanduste mure, kus ühiskond ei ole veel küps ja süsteem ei ole kõigi suhtes võrdselt õiglane."

Hiinas tekib miljonäre juurde kiiremini kui mujal maailmas. Rahutuste tekkimist on juba näha, kui mitme tehase töötajaid on hakanud streikima. On olnud ka vägivaldseid kokkupõrkeid.

Samas tuuakse Michigani Ülikooli uuringus välja, et hiinlased on siiski üldiselt ebavõrdsuse osas tolereerivamad kui paljude teiste riikide kodanikud. Neile ei meeldi see, aga nad lepivad selle kui paratamatusega. Millegagi, mis kaasneb majanduse kasvuga.