Hiina ootab tänavu 8-protsendilist majanduskasvu
Weni avalduse järel liikusid aktsiakursid Shanghai börsidel aktsiakursid ülesmäge ja börsiindeks suurenes eilsega võrreldes 1 protsendi võrra, teatas Bloomberg. Valitsus otsustas eelmisel aastal turgutada riigi majandust 4 triljoni jüaaniga (7,2 triljonit krooni), kuid teisalt on tänavu oodata suur eelarvedefitsiiti – 950 miljardit jüaani (1,7 triljonit jüaani).
"Meil on võimalik seda eesmärki püstitada," kinnitas Wen Hiina Kommunistliku Partei istungil. Valitsusjuht arvas, et riik on suuteline globaalsest majanduskriisist omal jõul välja tulema.
Rahvusvaheline Valuutafond on siiski skeptilisem ja prognoosib Hiina majanduskasvuks kõigest 6,7 protsenti, mis on väiksem kasv viimase 20 aasta jooksul. Sellest hoolimata on Hiina ainus suurriik, mille majandusele prognoositakse tänavu kasvu. Hiina inflatsiooniks peaks tänavu kujunema 4 protsenti.
"Poliitika tegijad paistavad rahulduvat hiljutise algse, kuid veel üsna kesisest majanduse taastumisega," märkis JPMorgan Chase & Co analüütik Frank Gong.
Samas on eksporditurgude kadumise tõttu kaotanud Hiinas töö umbes 20 miljonit inimest, kes on siirdunud linnadest tagasi maale. Tööta on jäänud ka 7,1 miljonit kõrgharidusega inimest. Just nende rakendamisest on saanud valitsuse üks peamisi eesmärke, kuna töötud kodanikud toovad riigis kaasa sisepoliitilise olukorra pingestumise, mida kompartei kardab kui tuld.
"See on reservis olev laskemoon," märkis Standard Chartered Plc analüütik Stephen Green. "Maailma majandus muutub iga päev halvemaks."
"Me seisame silmitsi pretsedenditute raskuste ja muutustega," pidi ka valitsusjuht tõdema.
Olukorra muudab keerulisemaks ka riigi olulistes piirkondades valitsev sajandi rängim põud, mistõttu tänavune saak ei tule nii hea, kui varasematel aastatel. Seetõttu kavatseb valitsus kulutada julgeolekuks sel aastal 116 miljardit jüaani.
Hiina majandusnäitajad hakkasid paranema jaanuaris, mil tarbimine kasvas 18 protsenti, samuti kasvas laenuvõtmise hulk.
