Hiina toodab surmaravimeid, mis tohterdamise asemel hoopis tapavad
Panama ravimiameti köhasiirupitootjad segasid mullu vihmaperioodiks valmistudes 260 000 külmetusravimipudelikesse Hiinast pärinevat siirupit, 99,5-protsendilist glütseriini. Kokku 46 tonni. Mõne aja pärast ilmnesid seda tarbinutel esimesed sümptomid. Kõigepealt neerupuudulikkus, seejärel kesknärvisüsteemi häired, millest tingitud halvatus põhjustas hingamisraskusi. Lõpuks enamik suri, kokku vähemalt sada inimest. Kui palju tegelikult, ei tea keegi, sest alanud vihmaperiood muutis surnute ekshumeerimise võimatuks.
Köhasiirup sisaldas nimelt glütseriini asemel dietüleenglükooli, mida kasutatakse tööstusliku lahustina ning ka mõne antifriisi põhikomponendina. Toodete võltsijad eelistavad magusa maitsega lahustit kallimale siirupile, mida kasutatakse sageli toidus, hambapastas, ravimites jm. Just dietüleenglükooli põhjustatud üle saja inimese surm viis 70 aasta eest USA toidu- ja ravimivalitsuse FDA loomiseni.
Viimase kahe aastakümne jooksul on dietüleenglükool põhjustanud maailmas vähemalt kaheksa ulatuslikku mürgitusjuhtu – lisaks Panamale Hiinas, Haitil, Bangladeshis, Argentinas, Nigeerias ja kahel korral Indias –, mis on viinud teise ilma tuhandeid inimesi. Täpset arvu ei oska keegi öelda, sest vaeste riikide elanikud ei jõua sageli statistilistesse andmetesse ei enne ega ka pärast surma. Mürgise võltsingu algupära pole alati suudetud tuvastada, kuid neljast värskemast juhust kolmel viisid jäljed Hiinasse.
Kümne aasta eest Haitis 88 lapse surma põhjustanud valeglütseriini tarninud Hiina ettevõte müüs 50 tonni sama kaupa ka USA-sse, kuid selle ostnud toorainetarnefirma Avatar avastas võltsingu. Mullu suri Hiinas 11 inimest, kelle ravimisüst sisaldas mürgist kemikaali. Kuus inimest suri ja 80 jäi haigeks, võttes antibiootikumi, mis ametliku teate sõnul sisaldas “ebakvaliteetset desinfektsioonivahendit”. Tagatipuks süüdistatakse kaht Hiina firmat selles, et nad viisid USA-sse mürgiseid loomatoidukomponente, mis põhjustasid koerte ja kasside surma.
Juuni algul soovitas FDA loobuda Hiinas valmistatud hambapasta kasutamisest, sest Miami poest leiti sellelt maalt pärit dietüleenglükooli sisaldavat hambapastat. Hambapastas kasutatakse glütseriini suhteliselt väikeses koguses paksendina, seetõttu kujutab leitud võltskaup endast vaid piiratud ohtu eeskätt lastele ning neeru- ja maksahaigetele. Mõni nädal varem avastati samasugust hambapastat müügil mitmes Ladina-Ameerika riigis. Nende puhul aga oli kirjas, et kasutatud on dietüleenglükooli, mida USA-s leitud pastal märgitud ei ole.
Mürgi teekond
Panamasse jõudnud mürgi teekond algas Jangtse jõe deltapiirkonnas Hiinas, kus selle valmistas tehas, kel puudub litsents farmaatsiatoodete valmistamiseks, kolme vahendusfirma kaudu, mis asuvad Pekingis, Barcelonas ja Panamas ning kellest ükski ei vaevunud vedeliku koostist kontrollima. Lisaks muudeti mitmel korral saatedokumente, nii et järgmisel lülil ei olnud saadetise algupärast aimugi. Mõnigi vahendaja kasutab seda nippi, et kliendid ei saaks järgmise ostu puhul pöörduda neist mööda algallika poole.
Ravimite puhul peaks selline käitumine olema lubamatu. Igatahes tõlkis Pekingis paiknev riiklik vahendusfirma CNSC Fortune Way 2003. aastal siirupi tootnud Taixing Glycerine Factory antud sertifikaadi inglise keelde ja pani tõlkele kirja vaid oma nime. Samamoodi käitus ka Hispaania ettevõte Rasfer International, kes kaunistas paberi oma logoga.
Rasfer müüs võltssiirupi edasi Panama ettevõttele Medicom. Selle ladudes seisid vaadid üle kahe aasta ning ettevõtte töötajad võltsisid omakorda säilivustähtaega – ühelt aastalt neljale. Selleks ajaks, kui siirup köharavimi koosseisus kasutusse läks, poleks seda tegelikult tohtinud enam kasutada lahustiski, sest oli juba kahe aasta võrra säilivusaja ületanud.
Dietüleenglükooli tonn maksab umbes 800 dollarit, glütseriini oma aga 1000 dollarit rohkem. Rasfer aga näiteks teenis Panamasse vahendatud vaatidelt veidi üle 1400 dollari – Hiinast osteti need 9900 dollariga, edasi müüdi 11 322 dollari eest
Hiina toidu- ja ravimiamet väitis esialgu, et ei saa ei Taixingi ega Fortune Way vastu midagi ette võtta, kuna kummalgi ettevõttel ei ole luba medikamentide tootmiseks ega käitlemiseks, seega ei käivat need ka ameti jurisdiktsiooni alla. Asi olevat üle antud tarbekaupade testimise ja sertifitseerimisega tegelevale ametkonnale, kes aga kinnitas New York Timesile, et ei tea asjast midagi.
Pärast New York Timesis umbes kuu aja eest ilmunud artiklit hakkas aga mõndagi toimuma. Ka Zhengile langetatud otsust võib vaatlejate hinnangul näha selles võtmes, et Hiina tippjuhtkond leidis, et riigi toidu- ja ravimitööstuse maine päästmiseks tuleb ilmutada otsustavust.
62-aastane Zheng, kes oli eri nimega ravimikontrolliagentuuride juht aastatel 1998–2005, mõisteti surma, kuna ta võttis kaheksalt ettevõttelt ravimitootmislitsentside heakskiitmise eest üle 832 000 dollari väärtuses altkäemaksu. Nende firmade sekka kuulus ka antibiootikumitootja, kelle valmistatud arstim tappis vähemalt kuus inimest. Lisaks surmanuhtlusele mõisteti talle ametikohuste mittetäitmise eest ka seitsmeaastane vanglakaristus. Üks Zhengi alluv mõisteti novembris 15 aastaks vangi, teine on praeguseni uurimise all. Hiina kontrollib praegu üle rohkem kui 170 000 möödunud kümne aasta jooksul välja antud tootmisluba.
Zhengile langetatud otsust peetakse tema ametiposti arvestades ebatavaliselt rangeks. Ta võib selle edasi kaevata, kuid vaatlejate sõnul sõltub tema saatus sellest, millise vihje kommunistlik partei kohtule annab.
Hiina imporditava ja eksporditava toidu turvalisuse büroo peadirektor Li Yuanping kinnitas, et USA kontrollorganid on heaks kiitnud 99% Hiinast riiki veetud kaubast. “99% on suhteliselt kõrge sobivate kaupade osakaal,” leidis ta. 137 aprilli jooksul USA-s leitud liiga madala kvaliteediga Hiina päritolu toidutootest 77 oli eksporditud ebaseaduslikult.
“Ükski toidukontrollisüsteem ei ole lollikindel,” sõnas Li. “Õhutransport on väidetavalt kõige turvalisem reisimisviis, kuid vahel kukuvad lennukid alla.”
Tundmatu lühend
Hiina kvaliteedikontrolli peavalitsuse aseminister Wei Chuanzhong ütles, et Taixingi vastu on pärast New York Timesis mai alguses ilmunud artiklit algatatud uus uurimine. Ta nentis, et ettevõte pani oma kauba saatelehtedele vale tootenime, kui tähistas kirjaga “TD glütseriin” segu, mis sisaldas 15% dietüülglükooli. Wei väitis siiski, et Hispaania ettevõte Rasfer oli teadlik nende ostetud siirupi tegelikust koostisest. Lisaks muutis Panama ettevõte Medicom tema sõnul omakorda saatedokumente, pannes neile “TD glütseriini” asemel kirja “puhas glütseriin”. Wei lisas ka, et puuduvad usaldusväärsed tõendid, et dietüülglükool oleks madala kontsentratsiooni puhul – nagu hambapastas – ohtlik.
Mida aga õigupoolest tähendab kõigil saatedokumentidel glütseriini ees seisev tähekombinatsioon TD? Selle vastu tundis huvi ka New York Times. Hispaania ametnikud arvasid, et see tähistab tootmisprotsessi, hiinlased pidasid seda tootja valemi tähiseks. Kuid kümmekond aastat tagasi tehase müügimehe ametit pidanud Yuan Kailin paljastas, et tegelikult tähistab see hiinakeelset sõna “tidai”, mis tähendab asendajat. Seega oli kõigil paberitel tegelikult tootenimes kirjas, et tegu on võltsinguga.
Internet valetab
•• Internetiaadressil http://www.chinachemnet.com/ chinataixin/index.htm võib igaüks imetleda pilti Taixing Glycerine Factory suurejoonelisest valgest tehasehoonest, mis peaks asuma Hengxiangi linnakeses. Selles ühe peatänavaga väikelinnas ei ole tegelikult ühtegi nii kõrget ehitist. Internetis toodud aadressil asub müüriga ümbritsetud ühekorruseline telliskivimaja. Vähemalt on koduleheküljel ilutsevast tootenimistust eemaldatud veel mõne kuu eest seal ilutsenud 99,5-protsendiline glütseriin, jäänud on vaid tööstuslikuks kasutuseks mõeldud siirup.
•• Taixingist umbes poole kilomeetri kaugusel asuva White Oil Factory internetileheküljel seisis veel hiljuti meditsiinilise glütseriini reklaam. Sellelgi tehasel puudub luba farmaatsiatoodete valmistamiseks. Ettevõtte esindaja kinnitas New York Timesile, et tehas ei ole kunagi tootnud meditsiinilist glütseriini. Küll aga ütles ta, et Pekingis paiknevad kemikaalide vahendusfirmad on neilt seda sageli nõudnud.
