Hiina ülevõtjad erinevad oluliselt teiste riikide omadest

 (5)
Hiina valuuta jüaan (renminbi).
Hiina valuuta jüaan (renminbi).Foto: Scanpix/ CHINE NOUVELLE/SIPA, CHINE NOUVELLE/SIPA

Hiina ettevõtete ülevõtmised välismaal erinevad teiste riikide firmade käitumisest. Hiina investorid ostavad suuremaid, suurema võlakoorma ning madalama kasumlikkusega ettevõtteid. Ülevõtmistehingutes maksavad hiinlased teistest investoritest vähem, selgub Saksamaa Ifo majandusuuringute instituudi uuringust.

Ifo president Clemens Fuest koos kaasautorite Felix Huggeri, Samina Sultani ja Jing Xingiga analüüsisid aastatel 2002-2018 92 riigis toimunud enam kui 70 000 tehingut. Neist 1900 puhul oli ostjaks Hiina ettevõte ning 171 juhtumil võtsid nad üle Saksamaa ettevõtte.

Uuringu tulemused näitavad, et keskmiselt oli Hiina ettevõtte poolt ülevõetava välisriigi firma varade maht seitse korda suurem kui teiste riikide investorite poolt ülevõetavatel firmadel. Hiina investorite poolt ülevõetavate ettevõtete võlakoormus oli 6,5 protsendipuntki kõrgem ning kasumlikkus ülevõtmisel ajal keskmiselt nullilähedane, samas kui teiste riikide investorid keskendusid positiivsete tulemustega firmadele.

Uuringust selgub ka, et Hiina riigile kuuluvad ettevõtted on huvitatud toormete väljaviimisest ning põlumajandusesektorist, samas kui Hiina erafirmad ostavad suurema tõenäosusega elektroonika, masinaehituse ning autotööstuse ettevõtteid. Viimastest on huvitatud ka Hiina riigi osalusega firmad.

Fakt, et Hiina investorid ostavad odavamalt, põhineb laialt levinud arvamusel, et Hiina ettevõtted kasutavad riigi toetusi selleks, et süstemaatiliselt teisi investoreid üle pakkuda ning neid turult välja tõrjuda. „Hiina investorid keskenduvad rohkem suurusele kui kasumlikkusele ning väldivad teiste pakkujate poolt konkurentsi,“ Tõdeb Fuest. Suurema võlakoorma ning madalama kasumlikkuse eelistamist võib põhjendada pikemajalise vaate ning Hiina riigile kuuluvate pankade pakutavate paremate rahastusvõimalustega.

Lisaks näitab uuring Fuesti sõnul, et Hiina riigifirmad viivad ellu valitsuse strateegilist majanduspoliitikat, eriti „Uut siiditeed“ ning „Made in China 2025“.