Hiina vaktsiinid, mis peaks aitama maailma vaesemaid riike võitluses pandeemiaga, tekitavad umbusku
Kuigi otseselt ei ole ühtegi objektiivset põhjust nende koroonavaktsiinide mitte usaldamiseks, on Hiinal siiski ette näidata mitu vaktsiiniskandaali, kirjutab Associated Press. Ka ei ole sealsed ravimitootjad olnud väga altid jagama infot ei vaktisiinide inimkatsete lõpptulemuste kohta ega ka väidetavalt enam kui saja miljoni juba Hiinas ära tehtud vaktsiinisüsti mõju osas.
Jõukamad maailmariigid on praeguse seisuga reserveerinud juba üheksa miljardit vaktsiinidoosi järgmisel aastal tootmisele minevast 12 miljardist, peamiselt lääneriikides arendatavatest vaktsiinidest.
Samal ajal pole aga COVAX, rahvusvaheline algatus, mis peaks tagama kõigile maakera elanikele võrdväärse ligipääsu koroonavaktsiinidele, suutnud kindlustada lubatud kahte miljardit doosi vaktsiini. Nii võibki maailma vaesemate riikide jaoks, kes pole veel mingite kokkulepeteni jõudnud, olla Hiina ainus lahendus.
Hiinas on praegu lõppfaasi jõudnud kuue koroonavaktsiini kandidaadi arendamine ja ta on ainuke riik maailmas, kellel on olemas ka võimekus vaktsiini suurtes kogustes toota. Hiina valitsusametnikud on öelnud, et järgmise aasta jooksul on nad võimelised tootma miljard doosi vaktsiini. President Xi Jinping on vandunud, et Hiina vaktsiinid saavad õnnistuseks maailmale.
Ainuüksi väljavaade, et miljonid doosi Hiinas arendatud vaktsiini lähevad teistesse riikidesse kasutusse, pakub suurriigile ka võimaluse parandada oma järjest halvenevat mainet, mille tõi just sealt alguse saanud koroonapandeemia kaasa, ning näidata, et tegu on tugeva tegijaga rahvusvahelises poliitikas.
Kahes riigis lisaks Hiinale kasutusluba olemas
Samas on Hiina varasemad vaktsiiniskandaalid kahandanud ka hiinlaste endi usaldust seal välja arendatud vaktsiinidesse, tootmis- ja tarneahela probleemid panevad kahtlema, kas suurriigist tõesti võib saada maailma päästja sellises keerulises olukorras. Enim kahtlusi tekitab just see, kas Hiinal on ette näidata piisavalt tõendusmaterjali oma vaktsiinide tõhususe osas.
Bahreinist sai Araabia Ühendemiraatide järel eelmisel nädalal teine riik maailmas, kes andis kasutusloa Hiina koroonavaktsiinile. Maroko plaanib kasutada just Hiina vaktsiine veel selle kuu lõpus algava massiimmuniseerimise kava raames. Hiina vaktsiinid ootavad veel ka Türgi, Indoneesia ja Brasiilia heakskiitu. Samal ajal jätkub vaktsiini testimine veel kümnekonnas riigis, nende hulgas on näiteks Venemaa, Egiptus ja Mehhiko.
Mitmetes riikides suhtutakse Hiina vaktsiinidesse üsna suure eelarvamusega. Näiteks Brasiilia president Jair Bolsonaro on korduvalt väljendanud – ilma otseste tõendusmaterjalideta kusjuures – kahtlust Hiina ettevõtte Sinovaci vaktsiinikandidaadi osas. Ta on öelnud ka, et brasiillased ei hakka selle vaktsiini katsejänesteks. Samal ajal on aga ka terve rida eksperte, kes kiidavad Hiina vaktsiini.
„Senised uurimisandmed näitavad, et see on hästi välja arendatud,” sõnas Sydney ülikooli meditsiinikooli immunoloogia ja nakkushaiguste osakonna juht Jamie Triccas, viidates kliiniliste katsete tulemustele, mis on leidnud juba kajastust ka teadusajakirjades. „Mina ei oleks küll üleliia mures selle pärast,” lisas ta.
Ühtlasi on Hiina riik ehitanud enam kui kümne aasta jooksul üles toimivad siseriiklikud vaktsineerimiskavad. Riigis on suudetud arendada välja toimivad vaktsiinid, mis on läinud väga suures ulatuses hiinlaste endi peal käiku. Nende hulgas on olnud nii leetrite kui ka hepatiidi vaktsiinid, märkis Hongkongi ülikooli meditsiiniproferssor Jin Dong-yan. „Nende haiguste osas pole Hiinas olnud ühtegi suurt haigestumise lainet. See tähendab, et need vaktsiinid on ohtud ja mõjusad,” lisas ta.
Ka Bill Gatesi sihtasutus, mis on seadnud eesmärgiks toetada maailma vaesemaid riike koroonaviiruse vastu vaktsineerimises, on andnud eelheakskiidu nii Sinovaci kui Hiina riikliku ravimitootja Sinopharmi vaktsiinidele. Samas oli just Sinopharmi tütarettevõte, Wuhani bioloogiliste toodete instituut – kes vastutab ka ühe koroonavaktsiini kandidaadi arendamise eest –, seotud 2018. aasta vaktsiiniskandaaliga.
Nimelt leidsid valitsuse inspektorid, et ettevõte, mis asub samas linnas, kus koroonaviirus eelmisel aastal esmakordselt tuvastati, on tootnud seadmete rikke tõttu sadu ja tuhandeid doose kombineeritud vaktsiini, mis pidi aitama nii difteeriasse, teetanusse kui läkaköhasse haigestumise vastu, kuid ei toiminud.
Samal aastal tuli avalikuks, et Changsheng Biotechnology võltsis marutaudi vaktsiini andmeid. 2016. aastal tõi Hiina meedia päevavalgele, et kaks miljonit doosi vaktsiine, mis olid mõeldud lastele erinevate haiguste ennetamiseks, olid valesti hoiustatud. Samas oli neid aastaid üle kogu riigi müüdud. Vaktsineerimise määr langes pärast neid skandaale.
Gatesi sihtasutuse endine juht Ray Yip märgib, et mitte ükski tema Hiina sõpradest, kes on piisavalt heal elujärjel, ei osta Hiinas tehtud ravimeid. „Nii see lihtsalt on,” nentis ta, olles samal ajal ise üks neist vähestest, kel pole midagi ka Hiinas valmistatud ravimite vastu.
Hiina muutis 2017. ja 2019. aastal seadusi nii, et nõuded vaktsiinide hoiustamisele muutusid rangemaks. Vigaste vaktsiinide tootjatele suurendati järelevalvet ja pandi paika võimalikud trahvimäärad.
Eksperdid tahavad ravimitootjate endi kinnitust
Pärast seda, kui nii Pfizer ja Moderna avaldasid enda arendatud vaktsiinide kliiniliste katsete viimase faasi tulemused, ootavad eksperdid sarnaseid aruandeid ka Hiina vaktsiini tootjatelt. Araabia Ühendemiraatide regulaatori sõnul on Sinopharmi vaktsiin, mis on läbinud esialgsed uuringud, 86% mõjus. Neljapäeval teatas Türgi valitsus, et Sinovaci vaktsiin on esialgsete andmete põhjal 91,25% efektiivne.
Hiina ravimifirmad ise – ei Sinopharm, Sinovac ega ka CanSino – aga ei taha oma vaktsiinide tõhususe kohta kommentaare jagada ega ka eelpool mainitud tulemusi kinnitada.
Samal ajal on aga inimesi, kes elavad just nendes riikides, kus pandeemia ei näita mingeid taandumise märke, ja kellele ei lähe korda, mis päritolu vaktsiini nad lõpuks saavad. „Mina plaanin end ära vaktsineerida lasta ja kasutada esimest vaktsiini, mis tuleb,” sõnas Rio de Janeiro restoranis töötavad kokk Daniel Alves Santos. „Ma loodan, et jumala abiga see ka toimib,” lisas ta.
