Toote hiinlastele sobivaks kujundamise järel hoogsa eksportimise asemel, peavad venelased esmalt saavutama kokkuleppe nende kaubamärgid enda nimele registreerinud kohalike ettevõtjatega või alustama kohtuprotsesse.

Hiinlaste tarmukusest Venemaa tootjate kaubamärkide oma nimele registreerimisel teatas Venemaa põllumajandusministri asetäitja Oksana Lut.

„Me kirjutasime 2018. aastal protokolli piimatoodete ligipääsuks Hiinasse, kui juba algasid huvitavad asjad, mis seostusid nende toodete edendamisega,” selgitas Lut. „Esimene ettevõte kümnest, kes said Hiina turule ligipääsu, esmalt otsustas tegeleda pakendi ja maitseomadustega ning alles siis tuli meelde kaubamärgi registreerimine.”

Kui ettevõte esitas tänavuse aasta alguses Hiinas taotluse oma kaubamärgi registreerimiseks, selgus, et hiinlastele kuuluv ettevõte oli selle juba registreerinud.

Mullu novembris, pärast aastaid kestnud läbirääkimisi õnnestus Venemaa võimudel kokku leppida piimatoodete ja külmutatud linnuliha ekspordiks Hiinasse. Kuid Hiina turu suurt avanemist Venemaa tootjatele seni veel ei terendu.

Venemaa tootjad pingutavad palju selleks, et saada luba sealiha ekspordiks Hiinasse. Näiteks Vadim Moskovitšile kuuluv Rusagro investeerib ekspordi alustamiseks ligi 370 miljonit eurot.

Kasvuhooneköögiviljade tootja Eko-Kultura leppis eelmisel aastal kokku Hiinasse 250 hektari suuruse ja ligi 560 miljoni euro maksumusega tootmisüksuse avamises, mida finantseerib Hiina riigiettevõte Huafa Group.