Hiinlased teevad aastavahetuse tähistamiseks 400 miljonit rongisõitu

Miljonid hiinlased võtavad ette iga-aastase suurema rongisõidu, et tähistada Hiina uut aastat. Ülerahvastatud ja sageli ebamugavad rongisõidukogemused on kiiresti muutumas üha suurema panuse tõttu kiirrongiühenduste loomisel.

Juba praegu on Hiinas maailma pikim kiirraudteevõrgustik. Hiina tahab kahe aastaga kasvatada 3,5 triljoni jüaani ehk 556 miljardi dollari kulutamisega kiirraudteevõrku 18 protsendi võrra 150 000 kilomeetrini.

Hiina uue aasta paiku tehakse ligi 400 miljonit rongisõitu. Hiina tehased ja kontorid lõpetavad nädalaks töö, kuna tähistatakse pühasid. See toob kaasa maailma suurima inimeste ajutise migratsiooni. Paljud Hiina 1,4 miljardist elanikust pöördub kodulinna perega koos pühasid tähistama või turistina Hiinat või välismaad avastama.

Kui mujal maailmas on lennukipiletite hinnalangus pannud eelistama lennutransporti rongisõidu asemel, siis Hiinas on ikka rongisõit au sees. Mullu kevadfestivalil tehti rongiga rekordilised 10,96 miljonit reisi. See oli esimene aasta kui kiirrongidega sõitmine ületas tavarongidega reisimist.

Detsembris avati kiirrongiliiklus Chengdu ja Xi'ani vahel. Rong ühendab linnu kiirusega 250 kilomeetrit tunnis. Rongisõit maksab kahe linna vahel 263 jüaani ehk 42 dollarit. Rongipilet on poole odavam lennupiletist.

Xi'anis elav ärimees Chen Gaozhi võtab sel nädalal ette selle rongisõidu.

„Ma olen alati viimase kümne aasta jooksul lennanud Hiina uueks aastaks koju, kuid 70-80 protsenti lendudest viibivad,“ lausus Gaozhi Bloombergile. „Halvim kogemus oli nelja aasta eest kui ma pidin lendama tagasi Xi'ani väljumisega kell 18. Lennuk ei startinud enne südaööd.“

Prognooside kohaselt tehakse 40 päeva jooksul alates veebruari algusest 390 miljonit rongireisi. See tähendaks aastaga 8,8 protsendist kasvu. 2010. aastal tehti samal ajal vaid 200 miljonit rongisõitu.

Viimati sõitis Gaozhi pühade ajal rongiga õpingute ajal. Sõit kestis 16 tundi. Seekord kulub tal koju sõiduks ainult kolm tundi.