Oktoobriga lõppenud aasta jooksul kerkisid luksuskaupade hinnad 5,9%, samas kui tarbijahinnaindeks kerkis samal ajal vaid 2,4%, vahendab uuringut Briti majandusleht Financial Times.

Võttes aluseks samad 12 kategooriat, mida ka tarbijahinna indeks mõõdab, kaasa arvatud rõivad, restoranid ja hotellid, koostas Coutts luksushindade indeksi, kasutades selleks 150 luksuskauba ja -teenuse kaalutud korvi. Sellesse kuuluvad näiteks Aston Martin DB II, Patek Philippe Calatrava kell ning 1572. aastal asutatud poistekooli Harrow aastatasu.

Kõige suurema tõusu tegid aastaga luksuslikud toidukaubad- nende hind kerkis 17,9% paljuski hiinlaste hüppeliselt kasvanud austrite lembuse tõttu, mis nende hinda kergitab.

Ainus langust näidanud kategooria on luksusmajad- nende hind langes aastaga 0,2%.

Seevastu luksuslike kodumasinate ning -kodusisustuse hinnad kerkisid 12 kuuga peaaegu kümnendiku võrra. Coutts toob välja, et rikkad eelistavad kulutada juba olemasolevale kinnisvarale, mitte uut soetada.

Juba pikema aja jooksul kerkivad ka hariduse hinnad. Erakoolide nõukogu ning statistikaameti andmed näitavad, et viimase 20 aastaga on keskharidust andvate erakoolide hinnad kolmekordistunud ning viieaastane õpe seal maksab keskmiselt 156 000 naela. 1996. aastal oli see summa 48 500 naela. Kui erakoolide tasu oleks muutunud koos inflatsiooniga, peaksid vanemad praegu välja käima vaid 75 000 naela.

Inflatsioon on varjatud, salajane maks ning on oluline teada, kuivõrd see ju ostujõudu hävitab,“ lausus Couttsi investeerimisstrateegia juht Sven Balzer. Neile, kes inflatsiooni laastavat mõju tasandada püüavad, on Balzeril aga varuks hoiatussõnad. Nimelt ei aita tavahoiused inflatsiooniga võistelda, samuti ei suuda seda traditsioonilised fikseeritud tulumääraga investeeringud.

Ta tõdes, et kuigi luksuskaupade hinnatõusuga hakkama saamine ei ole kerge ülesanne, aitavad seda teha hajutatud portfellis teha pikaajalised investeeringud aktsiatesse või kinnisvarasse.