Eile nõudsid grupp hiidlasi majandus- ja kommunikatsiooniministri Kadri Simsoni tagasiastumist, et keegi vastutaks riikliku hoolimatuse eest jätta laevatee Rukki kanalis süvendamata, kuigi juba kolm kuud tagasi oli teada, et olukord on kriitiline.

Aivar Viidiku sõnul on pöördumise koostanud seltskonna, kõigi hiidlaste ja vallavolikogu soov üks ja sama - et meretee saaks süvendatud ja laevad saaksid normaalselt liigelda ja oleks tagatud pidev ja tõrgeteta praamiühenuds Hiiumaa ja mandri vahel. "Mina võin volikogu poolelt öelda seda, et meie eesmärk ei ole kangutada ministrit vaid, et asi saaks korda. Pole mõtet analüüsida, kelle ajal midagi tegemata jäi, vaid tuleb konstateerida, et riik peab vastutama. Sõltumata sellest, kes parasjagu minister on."

”

Pole mõtet analüüsida, kelle ajal midagi tegemata jäi, vaid tuleb konstateerida, et riik peab vastutama.

"Mulle tundub, et siin on tegemist süsteemse häirega. Merepõhja kaardistus ja mõõtmine on toimunud koguaeg ja Rukki kanali merepõhja kerkimine on olnud kõigile teada. See on olnud väiksema ringi teavitus, et olukord võib kujuneda ohtlikuks, aga midagi pole tehtud. Probleem ongi selles, et kõik räägivad, aga midagi ei tee," ütles Viidik.

Kadri Simson kirjutas oma vastuses hiidlastele, et mõistab nende muret ja süvendustööd toimuvad esimese plaani järgi tänavu suve teisel poolel, augustis-septembris. Tööde maksumus selgub hankemenetluse käigus ja raha selleks on olemas ja riigieelarvesse planeeritud.

"Eelmisel nädalal koostasime Hiiumaa vallas ühispöördumise, kuhu on selgelt märgitud, et me soovime konkreetset ajakava, tööde nimekirja ja ka kinnitust rahaplaneeringu kohta. Ehk hiidlased ootavad mitte sõnu, vaid kindlust, et asi saab aetud ja me tahame seda plaani näha," ütles Viidik. Tema sõnul on varasemalt olnud juttu, et süvendustöid takistavad kalade kudemisaeg, vee erikasutusloa taotlemine ja Rukki kanali põhjas olev paas. "Nii kaua, kui sellised jutud käivad, on raske uskuda, kas ikka jõutakse lõpp-tulemuseni. Hiidlased on tehtud väga umbusklikuks varasema kogemuse pealt, mil räägitud on palju ja tehtud ei ole midagi," ütles ta.

”

Hiidlased on tehtud väga umbusklikuks varasema kogemuse pealt, mil räägitud on palju ja tehtud ei ole midagi.

"Kui minister ütleb, et jah, ta mõistab hiidlaste muret, siis mis me selle jutuga peale hakkame? See ei too meile vett merre tagasi. Väga tore, kui meid mõistetakse, aga siis tuleb ka jalad kõhu alt välja võtta. Tegudest on abi, mitte mõistmisest," lisas Viidik.

Lisaks pöördus Viidik ka kõigi Lääne-Eestist riigikokku valitud saadikute poole, kes peaksid esindama hiidlaste huve. "Nemad peavad ka oma valijate eest seisma ja nende poolt on tulnud päris mitu tagasisidet. Eks see koostöös peabki toimima, et ka neil on võimalus survestada ministeeriumit," lisas ta.

Selleks, et olukorda leevendada tihendas riik Tallinn-Kärdla lennuliini ja Saaremaa-Hiiumaa vahelist laevaühendust. Lisaks avati nö uus liin Heltermaa-Virtsu-Heltermaa, kuid tegemist on ajutiste lahendustega. "Kui on jutuks olnud, et kanali süvendamine tehakse ära suve lõpus, siis sinnani on ka vaja kuidagi elada," ütles Viidik.

”

Kui on jutuks olnud, et kanali süvendamine tehakse ära suve lõpus, siis sinnani on ka vaja kuidagi elada.

"Viimane näide oli elust enesest: enne suurt reedet, neljapäeval, tekkis kriitiline veetaseme langus 24 tunniga, sest ilmastikuolud olid vastavad ja tuule suund ebasoodne. See võib juhtuda igal hetkel. Seda enam tuleb tegeleda probleemi keskmega. Meid häirib kõige rohkem see, et see olukord on olnud kogu aeg kõigile teada, aga töid pole planeeritud. Selle asemel on kummi venitud, et äkki seekord ei juhtu midagi," ütles ta.

Samuti ei vasta tema sõnul tõele jutt, et süüdi on uued laevad. "2016. aastal, kui sõitsid veel eelmise vedaja laevad, oli ka veetaseme langus ja nemad seisid täpselt samamoodi. Siuke pool-naljaga räägitud jutt, et uued laevad ei mahu vette ära, ei vasta tõele," sõnas ta.