Hillar Teder: panen reisisadama elurajooni kolm miljardit krooni
Koos AS-iga Skanska Merekeskuse ja Admiraliteedi basseini vahelisele tühermaale rajatav ligi kolme miljardi kroonise maksumusega eliitrajoon moodustab Tederi rahvusvahelisest ärist vaid murdosa. Tema juhtimisel kerkib ka büroode kaksiktorn Rocca al Maresse ning maailma äripealinnade vääriline Audi keskus Viimsisse.
Lõviosa Tederi kinnisvaraärist keeb Ukrainas, kus ta avab novembri alguses Kiievi suurima hüpermarketi O’Key. Kuid samal ajal haarab Teder ühe käega Shanghai ja teisega Valgevene kaubandusäri. Kõigele lisandub vasekaevandus Armeenias.
•• Teie juba niigi lai äriline haare on veelgi avardunud. Venemaa järel tuli Ukraina ja nüüd ka Armeenia.
Armeenia vasekaevandus on suhteliselt uus teema. Püüame viimasel ajal investeerida ka muudesse sektoritesse kui kinnisvara.
Väliselt sarnaneb Armeenia kaevandus seitsme pöialpoisi muinasjutuga. Ligi kuueruutmeetrisest avausest mäe sees algab kilomeetrite pikkuste harudega raudtee. Sissepääsu kõrval kasvavad metsikud ploomid ja põrsastega emis sööb tammepuu all tõrusid. Armeenia äri me siit Tallinna kontorist ei juhi.
•• Mis seisus on Eesti projektid?
Meil on Skanskaga ühisomandis Admiraliteedi basseini ja Merekeskuse vaheline 120 000-ruutmeetrine krunt.
Tahame Admiraliteedi basseinis kohe ehitama hakata ja nelja aastaga lõpule jõuda. Pool sellest mahust läheb elamute ja pool äripindade alla.
Projekti maksumuseks kujuneb ligi kolm miljardit krooni. Hinna tõstab kõrgeks see, et tahame parkimiskohtade rajamiseks minna kahe korrusega maa alla. Vanalinna vaadete säilitamiseks kehtib alale kuni kuuekorruselise hoone ehituspiirang. Selleks, et tagada vaatekoridorid, tulevad majad liigendusega, kus osa hoonest on näiteks kahekorruseline, osa aga viiekorruseline.
•• Mida kavatsete Rocca al Mare tivoli kõrvale?
Audi keskuse ja tivoli vahele kavatseme ehitada kaks 16-korruselist büroohoonet, milles mõlemas on 9000 ruutmeetrit äripinda. Oleme sinna juba ehituspakkumisi võtnud. Hea õnne puhul võiks tänavu ehitamisega peale hakata. Projekt ja ehitusluba on olemas. Ainult äriline pool tuleb korraks veel läbi mõelda. Ukrainaga pole Rocca al Mare tulu muidugi võrreldav, kuid projektil seisavad ilusad majad, mida oleks kahju lasta raisku minna. Vajadusel saame need ehitada ka Kiievisse või Minskisse.
•• Viimsis Statoili ja Milstrandi terminali vahel asub teil samuti suur lahmakas maad.
Saksa arhitektid joonistasid Audi keskuse uue kontseptsiooni, mida nad on Viimsi vallavalitsuses juba tutvustanud. Tegemist on Itaalias disaini kuldmedali saanud lahendusega, mille järgi ehitatakse Tokyos, Roomas, Stockholmis ja nüüd siis ka Viimsis.
Kaheksa korrust asuvad maa all: seal hooldatakse, värvitakse ja tehakse plekitöid. Maa peal asub 22 meetri kõrgune kolmekorruseline autopood. Maja ise tuleb päris vahva ja sinna võiks “pulli pärast” investeerida. Kuid majandusliku põhjendusega läheb natuke raskeks. Teeme detailplaneeringu ära ja vaatame, mis siis saab.
•• Kas pole ohtu, et mitmes riigis tegutsedes ei suuda enam iga olukorda täpselt hinnata?
Pigem on mitmes riigis tegutsemisel see eelis, et sa ei ole enam nii sõltuv iga riigi turu olukorrast. Sa pole enam nii-öelda sundviskes.
Kui Tallinna kesklinnas City Plazas on ruutmeetri üürihind ligi 290 krooni, siis Kiievis võib samasuguse pinna eest küsida 1000 krooni.
Mina aga soovitaksin igaühel, kellel vähegi raha on, investeerida Valgevenesse. Minskis küünib üürihind ligi 500 kroonini, kuid maa ei maksa praegu peaaegu mitte midagi.
Sellise valiku juures ei ole sa kunagi hädas. Kui oled aga oma töötajatega ainult siin, siis peadki siin lihtsalt töötegemise rõõmu eest tegutsema.
•• Mida arvate Eesti majanduse tulevikust?
Kui kolmandik kuni pool Eesti majandussektoritest järgmisel aastal ei kasva, vaid pigem kahaneb, siis oleksin lähituleviku suhtes pessimistlik. Aga samas kahaneb inflatsioon ning paneb inimesed rohkem mõtlema, mida eksportida.
•• Aga kinnisvaraturg?
Kui Euroopa Liiduga liitumise järel tuli odav raha sisse, siis turul pakkumist ei olnud. Raha anti hoobilt nii palju, kui küsiti, ehituse hind oli aga laias laastus ühesugune, 15 000–17 000 krooni ruutmeetrilt. Kuid müügihinnad olid juba isegi üle 40 000 krooni. Nüüd pole tegelikult suurt midagi juhtunud, sest on normaalne, kui kinnisvaraarendaja teenib 25 protsenti. Praegu on ruutmeetrihinnad tulnud alla 27 000 kroonini, kuid eks nad tulevad 20 000 krooni tasemele. Sellega teenib arendaja mõistliku kasumi ja tavaline inimene jõuab ka osta.
•• Mis tõstab just Ukraina endistest sotsialismileeri maadest nii palju esile, et seda tasub eelistada näiteks Bulgaariale ja Rumeeniale?
Tegemist on lihtsa arvude mänguga. Ukrainas elab 50 miljonit elanikku. Vaadake seda rahvastiku püramiidi, mis avaldab mingile piirkonnale ärilist survet. Peterburi piirkonda mõjutab seitse miljonit elanikku, Moskvat 150 miljonit. Bulgaarias elab üheksa, Rumeenias 35 miljonit inimest. Me arvame, et suuremal turul püsib nõudlus kauem.
•• Kuid Rumeeniat mõjutab sinna ohtralt laekuv euroraha?
Arvestage, et kus on soodsamad tingimused, seal on alati rohkem trügimist. Oluliseks tuleb pidada ka keelekeskkonda, mis Ukrainas on meile arusaadav. Mõni võimekas inimene, kes vene keelt ei oska, on meilt lahkunud.
•• Mis objektid Ukrainasse valmivad?
Kiievis valmib oktoobri alguseks Moskovski silla kõrvale poolsaarele 18 000 ruutmeetri suurune O’Key hüpermarket ja järgmisel aastal valmib samasse 63 000-ruutmeetrine kaubanduskeskus. Võrdluseks – Tallinna Ülemiste keskuse suurus on ligi 50 000 ruutmeetrit.
Projekt asub 18-hektarisel poolsaarel, mille me ostsime juba valmis planeeringuga. Kümnerajalise tee äärde oli kavandatud eramajade rajoon, tahapoole aga korrusmajad. Meie ehitasime eramajade asemele kaubanduskeskuse ning järgmiseks hakkame elurajooni välja arendama. Tegemist oleks meie esimese eluasemeprojektiga.
Järgmiseks tahame ette võtta 100 000–200 000 ruutmeetrit büroohooneid.
•• Kes hakkab kaubanduskeskust opereerima?
Ise hakkame. Sellest tuleb O’Key Ukraina esimene hüpermarket. Tegemist on Kiievi suurima hüpermarketiga, kuid selliseid on seal veel paar tükki.
Kaubanduskeskusse otsime kaubamärke, mis ei ole Ukrainas seni esindatud. Läbirääkimised käivad näiteks Zaraga. Huvi tunnevad ka Venemaa meelelahutusärimehed. Venemaal on levinud, et ühe kaubamärgi all tehakse kino-, bowling’u- ja toitlustusäri, mille alla võetakse ühekorraga 6000–10 000 ruutmeetrit.
Kodulähedaste supermarketite süsteem on Ukrainas päris hästi arenenud. O’Keysse tullakse autoga, vanaemad aga lähevad supermarketisse.
•• Miks te aga loobusite Venemaa O’Key osalemisest Ukrainas?
Esialgne plaan oli, et Vene O’Key hakkab meilt pinda rentima. Kuid kevadel jõudsime veendumusele, et Venemaa peab arenema omasoodu.
Märtsis tuli Venemaa O’Keyle uus peadirektor. Seni kui tema hakkab ärist aru saama, jääks Ukraina vaeslapse ossa. Moskvast vaadates tuleks poed teha enne Jekaterinburgi ja Novosibirskisse, kus inimeste ostuvõime on Ukrainast suurem.
Leidsime, et teeme sajaprotsendiliselt Expert Capitali tütre O’Key Ukraina, mis hakkab arenema pigem Carryfouri stiilis.
•• Milline on kiievlaste maksevõime?
Laias laastus on see Eestiga väga lähedane, kuigi käärid rikaste ja vaeste vahel on tunduvalt suuremad.
Kui ametlik keskmine palk on ligi 4500 krooni, siis selle summa eest ei õnnestu seal kedagi tööle võtta. Musta palka makstakse nii ulatuslikult, et ametlik statistika ei peegelda mitte midagi – see tuleb korrutada kahega.
Kõige suurem keskmine palk on Krivoi Rogis, kus kohaliku metallitööstuse ostis Mittal, kes hakkas ametlikku palka maksma.
•• Mida kavatsete Valgevenes?
Praegu teeme Minskis esimest soetust ning teistes linnades on asjad sihil.
Mulje on selline, et seal läheb äri kohe-kohe valli tagant lahti. Valgevenes on erastamisega seoses tavapärasest rohkem korda, valitseb hiinalik majandusmudel, kus on rohkem selgust.
Sellist võimalust pole, et lähed ja saad krundi linnavalitsuse kaudu. Ükskõik millisesse linna lähed, kõik müüakse oksjonitega.
Seadust täidetakse täpselt, igal pool võid ennast turvaliselt tunda. Ühtegi organiseeritud kuritegevuse jõuku Valgevenes ei ole. Usun, et kui sa tahad õhtul kakelda, siis suure tõenäosusega see ei õnnestu, sest kohalikud lihtsalt ei allu provokatsioonidele.
Kohalike kommersantide idee on midagi valmis teha ja venelastele edasi müüa. Maa ei ole seal praegu kallis. Maad ei müüda, seda antakse rendile. Kuid saaks ära osta ettevõtteid, mille maa on heas kohas.
Seda, et keegi tuleks ja ehitaks kaubandusettevõtteid, soositakse. Ehitamine oleks võimalik Leedust sisse osta.
•• Milles seisneb Valgevene äri risk?
Mina ei oska oma tegevusvaldkonnas riske näha. Võib-olla on seal mingis äris presidendi administratsiooni ärihuvid. Tõenäoliselt võib suur hulk riiklikku bisnist, nagu viinavalmistamine ja kalaimport, olla presidendi administratsiooni all. Selles sektoris pead teadma, kellega konkureerid.
Kes ta on?
Hillar Teder (45)
•• kaalub iga päev miljardite kroonide suurusi summasid, tema otsustest sõltub sadade inimeste töö ja kümnete tuhandete igapäevane heaolu.
•• Teder töötab rahvusvahelise riskikapitalistina, kes otsib turult üles kriitilises seisus, kuid kõige suurema kasvupotentsiaaliga projektid ja paneb need endale tulu teenima.
•• Kevadel lahkus Teder seni edukaimast Venemaa-ärist ja keskendus Ukrainale.
•• Teder kasutab Ukraina turul tegutsemiseks Skandinaavia ja Venemaa pankadelt laenatud raha ning Ukraina kesist krediidireitingut, mis vähendab konkurentsi sealsel kinnisvaraturul. Teder alustas oma äri aastaid tagasi majanduskriisi haripunktil, kui Ain Hanschmidt talle Ühispangast raha laenas. Kaks aastat tagasi lõi Teder Eesti ärikogukonna tummaks, kui teenis isiklikult kahe ettevõtte müügiga ligi kolm miljardit krooni.
•• Ta müüs Soome ettevõttele Citycon oma osaluse Rocca al Mare kaubanduskeskuses ning Coca-Colale ühe Venemaa juhtiva mahlatootja Multon. Mõlemat projekti alustas ta majanduskriisi ajal, kui pankade rahakraanid Eestis tilgatuks kuivasid ja välisinvestorid Venemaalt ummisjalu pagesid.
•• Tederile ja tema äripartneritele Dmitri Troitskile ning Dmitri Korževile kuulus Venemaa miljonilinnades kasvav esimene läänelik hüpermarketite kett O’Key.
•• Teder õpetas Venemaa projekteerijaid, kuid ka ärijuhid õpetati välja soomlaste poolt Eestisse toodud hüpermarketite kogemuse põhjal. Venemaa presidendi Vladimir Putini lemmikule, Peterburi kubernerile Valentina Matvijenkole lähedal seisvast Sankt-Peterburgi Pangast kuulus Tederile ja tema äripartneritele viiendik.
