Hindu tõstab halb ilm ja biokütus
Tarbijahinnaindeksi komponentidele pilku heites võib ka selgesti näha, et toidu kallinemine toimub üldisest inflatsioonist nobedamini.
Trend ei piirdu üksnes Eestiga. Selles veendumiseks piisab heita pilk eri riikide inflatsioonistatistikale, kus toiduainete maksumuse kasv kipub ikka muust hinnakorvist ette rebima.
Möödunud reedel kogunesid meeleavaldajad Itaalia parlamendi ette. Tarbijakaitseühendused soovitasid inimestel kuulutada toiduhinna tõusu vastu välja “pastastreigi” – loobuda ühel päeval nuudlite, makaronide ja muude nn pastatoodete ostmisest. Teraviljahinna tõusus süüdistati poliitikuid, hulgi- ja jaemüüjaid ning spekulante.
Eesti hinnad Euroopa tasemel
Septembri alguses küttis hinnatõusuhirmu üles Venemaalt tulnud uudis, et riik kaalub nisuekspordi keelustamist. Kehvavõitu saak on nimelt idanaabri siseturul leivahinna üles ajanud ja valitsus pelgab vaesemate kodanike pahameelt. Ukraina ja Indoneesia on juba kehtestanud nisuekspordile kõrged tollitariifid.
Helsingin Sanomat ennustab, et aastavahetuseks tõuseb lihahind 10%, piimatoodete ja leiva oma aga koguni 20%. Maailmaturul kasvatab toidu – maisi, nisu, kohvi, kakao – hinda suurenev nõudlus ning kehvade ilmade tõttu nigelaks jääv saak. Aga ka arenenud riikide põllumehi soosivad riiklikud toetused.
Eestis täidab olulist rolli veel üks faktor. Konjunktuuriinstituudi andmeil kasvas mullu kõige kiiremini nende piimatoodete tehasehind, mida müüakse ainult siinsel turul. Seda lubas lisaks maailmaturuhinna tõusule ka eestlaste sissetuleku suurenemine. Tänu inimeste ostujõu kasvule suurenes ka kõrgema lisandväärtusega kaupade, nagu dessertide, jogurtite, juustde jms tootmine. Konjunktuuriinstituudi hinnangul ei saa sama kiire hinnatõus siiski enam pikalt kesta, sest Eesti piimatoodete jaehind läheneb juba praegu hulga Euroopa riikide, näiteks Saksamaa omale.
ÜRO Maailma Toiduprogrammi sotsiaalkaitse ja elatise teenistuse juhataja Steven Were Omamo sõnul tõstab maailmaturuhindu Hiinas ja Indias suurenenud nõudlus loomasööda järele (mille omakorda tingib rahvastiku juurdekasv), naftahinna kerkimise tõttu paisunud veokulud ja biokütuste subsideerimine rikastes riikides, mis ajendab aina rohkem põllumehi toidult hoopis kütusele ümber spetsialiseeruma. Rahvusvahelise toidupoliitika uurimisinstituudi teadur Marc Cohen lisab sellele nimekirjale ka halvad ilmatingimused mitmes maailma osas, milles võib olla süüdi üleilmne kliimasoojenemine.
Investeerimispanga Goldman Sachs globaalse tooraineanalüüsi juht Jeffrey Currie nendib, et kui pikema aja jooksul on põllumajandustoodete nõudlus tõusnud 1,5% aastas, siis eelloetletud tegurid on juba kergitanud kasvu kahe protsendini aastas. Järgmisel kümnendil eeldab Currie aga kasvu edasist kiirenemist 2,6%-ni aastas.
Teoreetiliselt peaks hindade tõustes kasvama tootjate investeerimisvalmidus ja põllumajandussektorisse peaks lisanduma seni teistes valdkondades tegutsenud ettevõtjaid ning see peaks viima hinnalanguseni. Arvestada tuleb ka seda, et toiduhinna alanemine on ebatõenäoline, kuni naftahind püsib senistes kõrgustes.
Biokütusetoetused ei vähene
•• Maisihinda kasvatab näiteks USA subsiidium sellest toodetavale etanoolile, mida saab kasutada mootorikütusena.
•• Investeerimispanga Goldman Sachs globaalse tooraineanalüüsi juhi Jeffrey Currie hinnangul maksab maisist valmistatud etanooli barrel üle 80 dollari – tase, milleni naftahind polnud enne esmaspäeva kunagi tõusnud. Ühendriikide valitsus jagab aga ühe etanoolibarreli kohta umbes 20 dollarit toetust, tänu millele see muutub konkurentsivõimeliseks, kui naftabarreli hind püsib ülalpool 60 dollarit. Sellest tasemest allpool on USA peamine võrdlushind, West Texas Intermediate’i naftabarreli indeks New Yorgi kaubabörsil viimase kahe aasta jooksul käinud vaid paaril korral, viimati tänavu jaanuaris.
•• Currie sõnul ei ole lähiajal ka oodata subsiidiumite kärpimist, sest see on sisepoliitiliselt keeruline.
•• Etanooli toodetakse praegu suhkruroost ja -peedist, maisist ning nisust, biodiislikütust aga näiteks päevalilledest, sojast ja kookospähklitest.
•• Teise põlvkonna biokütuse tootmise tehnoloogia peaks lubama valmistada etanooli tselluloosist ja põllumajanduse kõrvalproduktidest, vähendades toiduainete hinnasurvet.
