Hinnatõus oli aprillis oodatust kiirem- värske köögivili on aastaga kallinenud 49%
Statistikaameti andmetel kerkis kaupade ja teenuste hinnamuutusi peegeldav tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 1,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,2%.
Kaubad olid 2018. aasta aprilliga võrreldes 2,5% ja teenused 4,6% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud 3,7% ja mittereguleeritavad hinnad 3,1%.
2018. aasta aprilliga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toit, mis andis kogutõusust neljandiku. Ligi kolmveerandi sellest andis 30% kallinenud köögivili. Üle viiendiku kogutõusust andis eluase ja ligi viiendiku transport. Võrreldes eelmise aasta aprilliga on elekter, soojusenergia ja küte kallinenud 6,1%, bensiin 4,7% ja diislikütus 6,9%. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud värske köögivili (49%), kartul (48%) ja kaasaostetav valmistoit (13%) ning odavnenud värske puuvili (11%).
Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise kuuga võrreldes 1,3% või rohkem 2017. aasta veebruaris, mil muutus oli samuti 1,3%.
Märtsiga võrreldes oli aprillis tarbijahinnaindeksi kõige suuremaks mõjutajaks transport. Aprilliks ostetud lennukipiletid olid 38,2% kallimad, bensiin kallines kuuga 6,4% ning diislikütus 2,1%. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas veel toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, kus köögivili kallines kuuga 5,6%.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõdes, et aprillis kiirenes inflatsioon oodatust rohkem.
Mootorikütusre hinnatõus tulenes Elmiku sõnul euro odavnemisest USA dollari suhtes. Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta aprilliga sarnasel tasemel. Euro kurssi alandasid euroala kehvem majanduse väljavaade ja Brexitiga seotud segadus. Nafta hinnatõus eurodes kergitas lisaks mootorikütustele ka teiste energialiikide hindu.
Köögiviljad kallinesid Elmiku sõnul oluliselt tänu eelmise aasta põuasele suvele. Elmik märkis, et kuna enamus köögiviljade, näiteks kartuli, kilo hinda mõõdetakse sentides, tunduvad hinnamuutused protsentides arvestatuna suured. Aasta tagasi langes kartulite hind 17%, sellel aastal ulatus hinnatõus aga 48 protsendini.
Tarbijahindade kasv ulatub Swedbanki prognoosi järgi sel aastal 2,4 protsendini. Hinnatõus on Elmiku sõnul eelmisest aastast oluliselt tagasihoidlikum, kuna energia hinnad prognoosi järgi oluliselt ei muutu ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse. Hindade tõusu panustavad kõige rohkem toit, eluase (sh küte) ja meelelahutusega seotud teenused.
