Hinnatõus päästab "krokodillid" kärbetest
Kuigi nii avaliku kui ka erasektori analüütikud ennustasid tänavuseks Eesti majanduskasvuks vähemalt 3%, pidurdus Eesti majanduskasv esimeses kvartalis järsult 1%-ni. Viimati kasvas majandus nii aeglaselt kolm aastat tagasi masujärgses 2010. aasta esimeses kvartalis.
Ka teises kvartalis kasvas Eesti majandus alla loodetu, kõigest 1,3%.
Nii alandasid augusti lõpus alandasid oma prognoose kõik suuremad pangad. SEB prognoosib Eestile tänavuseks majanduskasvuks 1,5%, kevadel prognoositud 3,3% asemel. Swedbank alandas Eesti majanduskasvu prognoosi kevadiselt 3,3%-lt 1,9%-le.
Septembri alguses tegi ka rahandusministeerium oma kevadisse optimistlikku prognoosi korrektiivid: riigi hinnangul ei kerki sel aastal Eesti majandus mitte 3%, vaid kõigest 1,5%. Tänavust riigieelarvet on koostatud pigem 3% majanduskasvu silmas pidades, mistõttu on paslik küsida, kas ja millal „krokodillid" selle aasta riigieelarve kallal taas kihvu teritama hakkavad.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester (IRL) ütles, et peale majanduse reaalkasvu tuleb vaadata ka nominaalset kasvu. See näitab maksubaasi muutust. „Selle aasta tegelik majanduskasv on oodatust väiksem peale maailmamajanduse mõningase jahenemise ka mitme tehnilise põhjuse toel. Ühtlasi on nominaalne majanduskasv ootustega rohkem kooskõlas kui reaalne kasv ning seda peegeldavad ka ootuspärased maksulaekumised. Kuna maksulaekumised on vastanud ootustele, ei näe praegu põhjusi selle aasta riigieelarve kärpimiseks," kinnitas Sester.
Puudujääki varjatakse
Riigikogu rahanduskomisjoni liige Rannar Vassiljev (SDE) sõnas, et selle aasta eelarves on rahandusministeerium võtnud eelduseks 18,1 miljardi suuruse SKT, mis on eelmise aasta omast 6,5% suurem. „Seitsme kuuga on laekunud riigieelarvesse alla 60% planeeritust, mis on sarnane tase varasemaga. Murelikuks võiks teha füüsilise isiku tulumaksu laekumine, milles nähti võrreldes varasemaga jõudsat kasvu, kuid mida on laekunud ainult 44%," ütles Vassiljev.
Ta märkis, et kuigi palgakasv on säilinud, taandub hõive suurenemine ning palgatulu suurenemine on stabiliseerunud. „Tööjõumaksude laekumine kipub majanduskasvu muutusele reageerima viitajaga, kuna palga- ja töökohtade korrektuurid toimuvad pigem tagantjärele. Seega on tulu- ja sotsiaalmaksu kavandatust väiksema laekumise oht kummitamas ka järgmist aastat. Küll peituvad riigieelarve kontekstis ohud ennekõike jaemüügi kasvu pidurdumises ja tarbijausalduse kahanemises, aga ka languses ekspordis," selgitas Vassiljev.
Tema sõnul on eelarve prognoos tehtud 0,5% defitsiidiga. „Nagu meil on tavaks saanud, vähendab keskvalitsuse puudujääki ülejäägis töötukassa ehk siis kogutakse töötuskindlustusmakset järjekindlalt rohkem kui vaja. Teisisõnu on tegu varjatud täiendava tulumaksuga, mille langetamise eest valitsus silmakirjalikult seisvat näida üritab. Võib eeldada, et negatiivset lisaeelarvet enne valimisi vastu ei võeta, mistõttu saab defitsiit olema suurem kui lubatud. Samas siiski mitte nii palju, et see hakkaks ohustama 3% piiri," rääkis Vassiljev. Ta rõhutas, et valitsusel on põhjust tõsiselt üle vaadata järgmise aasta prognoos ning planeeritav eelarve, sest majanduskasvu pidurdumine avaldab maksulaekumistele täielikult mõju alles järgmisel aastal.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, endise rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul valmistas Eesti majanduskasvu kahanemine 1% lähedale SKT suhtes tänavu esimesel poolaastal mõningase pettumuse enamikule majandusekspertidele. „Mis puudutab selle aasta riigieelarve täitmist, siis minu hinnangul laekub eelarve täismahus probleemideta. Küsimus on pigem, kas tuleb ka väike ülelaekumine või jäävad laekumised täpselt eelarves planeeritud tasemele. Ja vaatamata sellele, et eelarve kavandamisel lähtuti 3%-lisest majanduskasvu eeldusest," arvas Sõerd.
Ta selgitas, et maksude laekumine on selle aasta seitsmel kuul olnud hea ning oodatavast halvem on olnud üksnes aktsiiside laekumine, järgmistel kuudel peab muidugi ka vaatama, mida teeb käibemaks. „Eelnevast tulenevalt ei teki tänavu minu hinnangul mingisugust vajadust eelarvet kärpida. Hoopis olulisem on vaadata, milliseks kujuneb majanduskasv järgmisel aastal, kuivõrd kasvuprognoos ja tulude laekumise prognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarvele," ütles Sõerd. „Ehk kas kevadel prognoositud kasvuprognoos 3,6% jääb püsima või tuleb seda alandada. SEB näiteks prognoosib järgmiseks aastaks 3,3% kasvu ja ka selle arvu puhul on nende hinnangul riskid pigem allapoole."
