Hispaania kvoodirahast võiks toetust saada üle 10 projekti
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika osakonna juhataja Lauri Tammiste rääkis BNS-ile, et taotluste hindamisel on kolm põhikriteeriumit.
Toetuse suurus installeeritud võimsuse kohta annab projekti hindamisel maksimaalselt 20 protsenti koondhindest. Projekti valmidus ja tasuvus annab maksimaalselt 50 protsenti koondhindest ning taotleja finants-, majanduslik ja tehniline informatsioon maksimaalselt 30 protsenti koondhindest.
"Seega soovime projekte, mis on teostatud võimalikult ökonoomselt, mis on oma ettevalmistuse ja planeeringute mõttes võimalikult küpsed ning projekti elluviijad kogemustega ja kaasrahastamisvõimekusega. Küpseid projekte ootame eriti seetõttu, et rahad peavad olema investeeritud hiljemalt 2013. aasta lõpuks," rääkis Tammiste.
Meedet ette valmistades on ministeerium Tammiste sõnul pidevalt suhelnud ka Eesti tuuleenergia assotsiatsiooniga ning sealt pärineva info põhjal võib öelda, et praegu on olemas küpseid projekte rohkem kui kümme, nende seas nii kodu- kui ka väliskapitalil põhinevaid arendusi.
MKM saatis sel nädalal kooskõlastusringile määruse, millega kehtestatakse riigi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest saadavate rahaliste vahendite suunamine tuuleenergeetikasse. Määrus kirjeldab toetuse andmise tingimusi ja korda.
Kokku umbes 359 miljonit krooni hakkab jagama keskkonnainvesteeringute keskus. Abikõlbulikud on vaid kulud, mis on tehtud projekti elluviimise perioodil ja tähtaeg on 2013. aasta lõpp. Valminud seadmed peavad olema taotlejale üle antud hiljemalt umbes septembris 2013, et viimased väljamaksed saaksid kasusaajale toimuda detsembris 2013.
Toetuse minimaalne suurus on 50 miljonit krooni, toetuse maksimaalne suurus on 313 miljonit krooni projekti kohta.
Valitsus otsusas juuli lõpus, et kasutamata heitkoguse müügitulu summas 689 miljonit krooni investeeritakse tuuleenergeetika ja ühistranspordi arendamisse.
