Hispaania laen on mõeldud ainult panganduse kapitalitaseme tõstmiseks ja sedapidi kriisi leviku tõkestamiseks,” sõnas rahandusminister Jürgen Ligi ministeeriumi teatel.

“Hispaania valitsus on astunud samas olulisi samme riigi majanduspoliitika parandamiseks ning koos laenuprogrammiga nõutakse nende lõpuleviimist. On Eesti huvides, et ühe riigi pangandussektori probleemid ei tekitaks kahju tervele euroalale ning seetõttu eeldame programmi tingimuste otsustavat elluviimist.”

Esialgse laenusumma saab Hispaania Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) kuni käivitub Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM). Abipaketi maksimumsuuruseks on 100 miljardit eurot. Täpne summa otsustatakse ja laenumakseid EFSFist tehakse pärast põhjalikku pankade olukorra analüüsi, mis peaks lõppema neljandas kvartalis. 

Kohe laenuprogrammi alguses eraldab EFSF 30 miljardit eurot, mis on mõeldud eelkõige finantsturgudele kindluse andmiseks ja mida saab vajadusel kasutada erakorraliseks sekkumiseks. Nimetatud summa jääb hoiule EFSFi arvele Luksemburgis.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) otsustas oma tänasel laiendatud istungil nõustuda Hispaania panganduse päästmiseks loodava laenuprogrammi tingimustega. „Hispaania memorandumi tingimuste heakskiiduks ELi asjade komisjoni arvamust küsides lähtusime Riigikogu 2011 sügisel tehtud otsusest,“ kommenteeris Ligi. 

„Samas soovime ESMi ratifitseerimisega tagada täiskogule laialdase võimaluse aruteludeks erinevate abiprogrammide üle,“ kinnitas minister. „Seejuures peab jälgima, et säiliks võimude lahusus ning täiskogu ei seoks ennast ega Euroopa koostööd kohustustega, mida saab panna vaid valitsusele või ELAKile. Näiteks teatud otsuste kiirus, konfidentsiaalsus, tehnilisus või keelenõuded ei ühti täiskogu võimalustega, kuid informatsiooni, järelevalve ja üldisema sekkumise põhimõtted peavad olema tagatud.“