HKScan: terviseteadlikke käitumismuutusi tuleb teha läbi teadliku tarbimise, mitte maksude
Kultuurikatlas toimunud Rimi majanduskonverentsil „Mida Eesti sööb?” rõhutas Mere, et tema ei usu kõrgemate maksude mõju inimese tarbimisharjumustele, pigem tuleb teha rohkem teavitustööd ning tõsta terviseteadlikkust.
„Vastuse küsimusele, mida eestlane sööb ja joob, saab meie toidupoe letilt,“ sõnas ta. „20 aasta jooksul on toidukaupade valik oluliselt mitmekesistunud. Tänapäeval ei saa kaupmees lubada seda, et tooted jäävad lettidele seisma – kõik, mis meile sealt vastu vaatab, see ka ära müüakse.“
„Viimase 10 aastaga eestlaste toitumisharjumustes suuri muutusi toimunud pole,“ märkis Mere. „Oleme suured piimatoodete austajad ja ka lihatoodete puhul on näha kasvutrendi. Samuti on teraviljasektsioon teinud sortimendi osas suure hüppe. On näha suundumusi, mis on spetsiifilised – otsitakse mahetoodangut, gluteeni- või laktoosivabu tooted.
"Mingi seltskond usub jällegi taimetoitudesse ja veganlusse. Tänapäeval on toitumisest saanud osa eluviisist või identiteedist. Kui see valik on tehtud, siis sellest religioonist on raske lahti rebida. See, mida sööme, sõltub sellest, kuidas toiduainetetööstused arendavad oma tooteid. Suund on tervislikkusele – vähem soola, suhkrut, rasva, lisaaineid.“
Rimi emafirma ICA tulevikutrendide spetsialist ning endine Rootsi tippkokk Johan Swahn kinnitas, et toiduteadus on viimastel aastatel hüppeliselt arenenud. „Toidutrende mõjutavad erinevad liikumised, kus näiteks ühes eelistatakse kohalikku toorainet ning teises seevastu hinnatakse, kuidas toidu päritolu selle maitset mõjutab. Kokad on hakanud tegema koostööd teadlastega, et leida võimalusi täiesti uute toitute tegemiseks. Trend on inimese maitse- ja haistmismeelega mängimine.“
„Järjest rohkem räägitakse ka muude elementide mõjust maitseelamustele ja nende teadlikust kasutamisest – taldriku kuju ja värv, söögiriistade suurus ning materjal,“ kirjeldas Johan Swahn. „Ka see, kuidas menüüd kirjeldatakse ja toitu presenteeritakse, loob eelduse märksa kvaliteetsemaks einestamiskogemuseks – katsed on näidanud, et näiteks sama jogurt valgel või sinisel lusikal annab inimesele erineva maitseelamuse.“
