H&M-i tegevjuht kliima-protestijatele: tarbimise häbimärgistamisel on hirmsad sotsiaalsed tagajärjed
44-aastane Karl-Johan Persson on H&Mi tegevjuht olnud 10 aastat. Tema miljardärist isa on ettevõtte nõukogu esimees. Ta ütleb, et esmalt häbimärgistati lennukiga reisijaid, kuid see kandub nüüd üle ka teistele aladele. Ka moetööstusele. Greta Thunberg on miljoneid inspireerinud minema tänavatele ja vihaselt protestima. Põhjuseks kliimamuutused ja sellest tulenev kriis.
Persson on mures, et see liikumine muudab inimeste käitumist. Protestiaktsioonides kõlab tihti, et millegi tegemine tuleb lõpetada. Lõpetage tarbimine. Lõpetage lendamine.
„Jah, see võib tuua kaasa väikese keskkonnaalase mõju, aga sel on ka hirmsad sotsiaalsed tagajärjed."
H&Mi tegevjuht on 2,5 triljoni dollarilise moetööstuse üks olulisemaid figuure. Tööstus on sattunud suure surve alla nii saastamise kui ka töötajate õiguste rikkumise tõttu arengumaades.
ÜRO majanduskomisjoni sõnul on probleemi üks osa see, et käes on kiirmoe ajastu ning see on toonud kaasa keskkondliku ja sotsiaalse ohuolukorra. Moetööstuse osakaal maailma kasvuhoonegaaside emissioonis on umbes 10%. Valdkond kasutab rohkem energiat kui lennundus ja laevandus kokku, ütleb ÜRO.
Tööstused loovad töökohti
Persson nendib, et kliimateema on väga oluline. „See on suureks ohuks, mida tuleb võtta tõsiselt nii poliitikute, ettevõtete kui eraisikute poolt. Samal ajal on aga vaesuse likvideerimine vähemalt sama oluline küsimus."
Keskkonnateemade kõrval on niisiis oluline ka töökohtade loomine, parem arstiabi ja kõik see, mis kaasneb majanduskasvuga.
H&Mi arvutuste kohaselt mõjutab riidetööstus kliimat enim just tootmisprotsessi käigus (70%). Suurfirma plaanib 2040. aastaks jõuda olukorda, kus nad on kliimapositiivsed ehk vähendavad rohkem kasvuhoonegaase kui ise toodavad.
Nad väidavad ka, et on maailma üks suuremaid orgaanilise ja taaskasutatud puuvilla kasutajaid. Lisaks on nad hakanud uurima, kuidas kasutada tööstuses ära näiteks tsitruseliste koort või vanu kalavõrke. Firma teeb ka koostööd valitsustega, et aidata paigaldada päikesepaneele ja teisi taastuva energia lahendusi, et oma vabrikuid keskkonnasõbralikemaks muuta.
Persson ütlebki, et keskkonnaalased innovaatilised lahendued, taastuvenergia ja paremad materjalid on need moodused, kuidas kliimamuutustega võidelda. Selle asemel, et keelustada tarbimine. „Jätkake keskkonnateemadele keskendumist, aga olge ka avatud arutama, millised on võimalikud lahendused," ütles ta.
