„Fakt on see, et nüüd üritatakse ka hoiu-laenuühistutele totaalset kontrolli kehtestada,” märgib Eesti suurima Tartu Hoiu-laenu ühistu nõukogu liige Harry Raudvere, viidates 2017. aastal rahandusministeeriumis kokku pandud hoiu-laenuühistuid puudutavate regulatsioonide muudatustele, mis on hetkel läbimas erinevaid kooskõlastusringe. Viimati muudeti seadust 2010. aastal.

Ministeerium ise käib kahe aasta taguses eelnõu väljatöötamiskavatsuses ühe ettepanekuna välja HLÜ-de viimine sarnaselt pankadele finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ühistud hakkaksid selle eest inspektsioonile aasta peale kokku maksma umbes 75 000-100 000 euro suurust tasu. HLÜ-dele see muidugi heameelt ei valmista.

„Meie ei ole lüpsilehmad, et peame hakkama neile maksma, et nad hästi elada saaks. Meil ei ole vaja neid. Kuidas ma ütlen oma liikmetele, et te ei saa kasumit, me peame maksma finantsinspektsiooni selle raha ära?” küsib Raudvere. Tema mure on põhjendatud.