Hoiuste intressimäär püüab kümne aasta tagust tipptaset
Finantsturgude seotus ja kuuldused konkurentide luhtunud investeeringute kohta on kasvatanud ohutunnet ka pankadel koduõuel. Kui laenud kõrbevad, tuleb säilitada hoiustajate raha. Peale hoiuste kümne aasta kõrgeima intressimäära ei põlata ära ka klientide vahetut veenmist.
Mööblitootja AS Standard juhatuse liige Enn Veskimägi tunnistab, et ühendust on võetud ka temaga. “Sain eelmisel nädalal ühe sellise sisuga privaatpanganduse meili,” räägib Veskimägi. Tema sõnul ei ole majanduse olukord siiski nii kriitiline ja hoiuste intressimäärade tõusu suundumuse sõnum on see, et inimesed julgeksid rohkem hoiustada.
Läinud nädalal suurendas Swedbank eraisikute aastase hoiuse intressimäära seniselt 5,7 protsendilt 6,15 protsendini. Panga kommentaar sellele ligimeelitavale liigutusele jääb siiski napiks. “Tõstsime hoiuseintresse, kuna intressid tõusid rahaturgudel üldiselt.” Olukorra erilisust rõhutab ometi asjaolu, et viimati oli erahoiuste intressimäär nii kõrge Vene kriisi alguses. 1998. aasta lõpus pakuti Eesti Panga statistika kohaselt aastase hoiuse eest koguni 9,7 protsenti.
Aktsiaseltside Tallegg ja Ekseko juhatuse liige Teet Soorm toob paralleeli 1998. aasta kriisiga. “Meie jaoks langesid siis ära Ukraina ja Venemaa turg ja kriis levis samuti üle maailma. Seekord on puudutus Euroopas ilmselt natuke tugevam,” on Soorm kriitiline. Tuues ajaloost paralleeli, võib kriisi pikkuseks kujuneda tema hinnangul kolm kuni neli aastat. “Ka tookord hakkas 2001. aastal päike juba pilve tagant paistma.” Languse mõju võib majandusharude lõikes olla siiski erinev ja puudutada toiduainetööstust suhteliselt kergemalt. “Ega leib ja liha laualt ei kao,” usub Soorm.
Soormi sõnul on kriisiolukorras tavaline, et kasvab ka kuritegevuse tase. Seetõttu nimetab Soorm valeks ka raha sukasäärde kogumist. “Akende ja uste kaudu võivad pahategijad sisse ronida ja raha lihtsalt ära võtta.”
SEB kinnitusel on tähtajalised hoiused on praegu kõige populaarsemad, sest pakuvad ebastabiilsel ajal kindlat tootlust. Kui eraisikute puhul on populaarseim just aastane hoius, siis äriettevõtted eelistavad lühema perioodiga hoiuseid.
Murelikum on Enn Veskimägi aga ettevõtluslaenu raskema kättesaadavuse pärast. Tõsine on probleem tema sõnul eelkõige kinnisvarafirmadel ja sektorites, kus riski koefitsient on kõrgem. Veskimägi rõhutab ka raha kättesaadavuse olulisust kodumaise tööstuse jaoks, kelle puhul pankade suhtumine võiks olla vähem konservatiivne. “ Sest tööstusest tuleb ka meie peamine eksport.”
Väiteid, et raha saamise kanalid on muutunud oluliselt kitsamaks, Swedbank ei kinnita.
“Enamikus laename emapangalt ja selles suhtes pole probleeme olnud,” selgitab pressiesindaja Kristi Künnapas.
Siiski on laenuraha saadavus paratamatult ühendatud anumate kombel seotud bilansi teisel poolel asuvate hoiustega. Kui viimati mainitutest peaks raha osaliselt välja voolama, kannatab ka panga laenuvõime.
“Arvame, et praegune aeg on hoiustamiseks väga soodus, ja soovime sellele juhtida ka oma klientide tähelepanu,” vahendab Künnapas. Tema sõnul on kliendid eelnenud intressimäärade tõusudele juba ka reageerinud. “Oktoobri esimese nädalaga kasvasid eraisikute hoiused Swedbanki Eesti üksuses 667 miljoni Eesti krooni võrra.”
Kindel on aga, et finantsturgudele investeerimine kätkeb nüüd endas varasemast tunduvalt enam riske.
SEB kinnitusel on nõudlus laenude järele langenud nii era- kui ka äriklientidel. “Mõjutaja on siin loomulikult kinnisvaraturu arengu pidurdumine ja raha hinna kallinemine,” vahendab SEB pressiesindaja Silver Vohu.
Hoiustega probleemi pole
Kodumaise viinatootja Liviko juhatuse liikme Janek Kalvi sõnul ei ole ettevõtetel hoiuste paigutamisega enamasti probleeme. “Pigem on olukord vastupidine ja võetakse kas käibekrediiti või laenu rahavoo katmiseks.” Sama võimalust kasutab tema sõnutsi ka Liviko, kes kasutab selleks eri finantseerimisinstrumente. “Laenuraha on läinud tõepoolest kallimaks,” tõdeb Kalvi. Eelkõige on muutunud pankade krediidipoliitika uute äriplaanide arvutuste suhtes. “See on ka õige, sest viimasel ajal on maailmas oldud selle suhtes liiga sinisilmsed. Praegu on sellist eufooriat tunduvalt vähem,” räägib Kalvi.
Ohtu, et olukord teistpidi üle võimendataks, mis võiks summutada majanduse edasist kasvu, Kalvi pankadevahelist konkurentsi vaadates ei usu. “Eesti pangad on siinsest majandusest ka ise enam sõltuvad ja sellest, et head projektid leiaksid raha, on huvitatud ka meie pangad.”
Teet Soormi sõnul tuleb majanduse praeguses seisus jälgida ettevõtetes eelkõige positiivseid rahavooge ja mitte laieneda kõrvalharudesse. “Kontserni emaettevõtte HK Scan on olnud konservatiivne juba Baltikumi tulekust alates ja võõrvahendeid me laienemiskavadesse kaasanud peaaegu ei ole.” Päris null ei ole finantsvõimendus siiski kontserni tütarettevõtetelgi. “Rakendame jooksvateks kulutusteks arvelduskrediiti ning kasutus- ja kapitalirenti.”
Kõrgem intress peegeldab riski
•• Kõrgem pakutav protsent näitab ka kõrgemat riskimäära. Teisalt tekitab kõrge inflatsioon inimestes soovi oma säästud tulusamalt teenima panna.
•• Kuidas on lood piiri taga? Selgub, et näiteks Swedbanki aastase hoiuse intressimäär on Lätis nende poolt Eestis pakutavast kõrgem koguni 1,66 protsendipunkti (pp), SEB puhul 2,1 pp. Mõneti väiksem on vahe Eesti ja Leedu hoiuste tootluses.
•• Arvestada tuleb riski. “Baltimaade valuutade intressimäärad peegeldavad nõudlust vastava valuuta järele, mistõttu erinevad intressimäärad on loomulikud,” selgitab Sampo panga finantsdirektor Ivar Pae.
