Nendeks on Steven Spielbergi ?Maailmade sõda?, George Lucase tähesõdade-seeria uusim üllitis ja ?Batman alustab?. Läbikukkumiste rida on märksa pikem. Näiteks 120 miljonit dollarit maksma läinud ?Saar? teenis oma esimese nädalaga haleda summa ? vaid tosinkond miljonit. Ridley Scotti veelgi kulukam ?Taevane kuningriik? tõi seitsme päevaga 19 miljonit dollarit.

Hädade eellugu

Hollywoodi praeguste hädade eellugu sai alguse 1975. aastal, mil tuli kinoekraanile Spielbergi film ?Lõuad?, mida peetaksegi esimeseks uue äriretsepti põhjal valminud vaimuhõrgutiseks. Seda turustati kui blockbuster?it. See tähendab filmi, mis on suurem kui elu ise. Filmi, mida ei saa vaatamata jätta. Sellised linateosed tõid kinno teismelistemassid ja andsid stuudiotele tulu, millest nood pärast televisiooni rünnakut undki polnud osanud näha.

Järgmine suurem blockbuster oli Lucase ?Tähesõjad?. Omamoodi irooniline, et selle aasta kolmest suurimast kassafilmist kahe rezŠissöörid kuulusid hapnema kippuva ärimudeli loojate hulka.

Aastad möödusid ja kümnete miljonite asemel kulusid tselluloidirulli varasemast muljetavaldavamate kaadritega täitmiseks juba sajad. Ja blockbuster?ina turustatavaid filme tuli välja aina sagedamini. Tegelikult suurstuudiod ainult neid hakkasidki tegema. Nii muutusid tootjad sõltuvaks paari-kolme suure projekti edust. Kui mingil aastal ükski kümmekonnast hiidfilmist oma kulusid tagasi ei too, tekib probleem. Ja kui ikalduseaastaid veel mitu tükki ühtejärge satub tulema.

Viimaste aastate üldpilt eriti lootustandev ei ole. Juulikuus purustati 1985. aastal sündinud rekord ? kassatulud olid languses juba 17. nädalat järjest. Ennustuste järgi on septembri alguseks kassatulud vähenenud möödunud aasta sama ajaga võrreldes 9%, kinokülastatavus koguni 11,5%. Tegelikult on probleem tasapisi arenenud aastakümneid. Aastal 1948 käis iga nädal kinos 65% ameeriklastest, möödunud aastal aga vaid kümnendik. Juba 1967. aastal tõdes üks filmimogul: ?Nüüdisajal käivad inimesed filmi vaatamas. Nad ei käi enam kinos.? Põhjusi pakutakse erinevaid: turundusraskused, nafta hinna tõus, alternatiivsete lõbustuste eelistamine, reklaamide ja tüütute mobiiltelefonide ülemvõim kinodes.

Produtsent Bill Mechanic ütles ajalehele Guardian, et blockbuster?i idee on ammendunud: ?Kellelgi pole enam raha teha tosinat sellist filmi aastas. Saja miljoni dollari kulutamine ühele filmile oli kunagi võrdväärne tuliste süte peoshoidmisega, praegu pannakse see summa hakkama pähklite röstimiseks.?

Vahe lõhna järgi

Tema sõnu näib kinnitavat üks selle suve väheseid edulugusid, ?Pingviinide marss?, mis kaheksa-miljonilise maksumuse juures on sisse toonud 37 miljonit dollarit, olles nii ?Fahrenheit 9/11? järel maailma edukuselt teine dokumentaalfilm.

Mõni arvab, et suur osa Hollywoodi filme on lihtsalt liiga viletsad. ?Filmid pole vastanud vaatajate ootustele, mitte vaid sel aastal, vaid ka varasematel,? tõdes Sony Pictures Entertainmenti juhatuse esimees Michael Lynton New York Timesile. ?Vaatajad on õppinud turundusnippe tundma ning suudavad heal ja halval filmil juba lõhna järgi vahet teha.?

Kinodele pakuvad konkurentsi arvutimängud, sajad telekanalid ja DVD-d. Valemlike stsenaariumide, ammutuntud eriefektide, vanade filmide jätkuosade ja telesarjade filmiversioonide laviin on pannud vaatajad paremat ajaviidet tahtma. Universali asepresident Marc Schmuger ütles New York Timesile, et filmitööstus on keskendunud liigselt lühiajalisele kassatulule ja jätnud unarusse ?kõige olulisema faktori? ? kinoskäigust saadava rahulduse. Ta tunnistas ka, nimesid nimetamata, et mõnd tema stuudio sellesuvist filmi ei oleks kunagi tohtinud teha.

Kaheksa suurimat stuudiot tulevad päris hästi toime ? juuli lõpuks oli nende tulu neli miljardit dollarit ehk 5% rohkem kui läinud aastal sama ajaga. Raha ei teeni stuudiod enam sugugi esmajoones kinopiletite pealt. 1947. aastal tuli kino kassaluugist 95% stuudiote tulust, nüüd vaid viiendik. Selle aasta esimese kolme kuuga kasvas DVD-de müügikäive 28% ehk 1,29 miljardi dollari võrra.

Kunagine Warner Brosi juhtivtöötaja Warren Lieberfarb kaebas New York Timesile, et kinoskäimine on muutunud liiga kalliks. Tema meelest on DVD-d, lameekraantelerid ja uued helisüsteemid nüüdseks loonud tõelise kodukino. Seepärast peaks filmitööstus muutma oma ärimudelit.

Hollywoodile pakub suurt kõneainet sügisel esilinastuv väikese eelarvega põnevusfilm ?Bubbles?. Tegemist on esimese mängufilmiga, mis jõuab üheaegselt kinolinale, kaablikanalite kaudu telerisse ja videona poodidesse. Üks filmi rahastajatest, internetiärimees Todd Wagner peab praegust mudelit absurdseks: ?Võrdluseks võiks tuua analoogi muusikaärist: ?Kui sulle raadiost kõlav laul meeldis, võid sa selle viie kuu pärast poest osta.?

Absurdide absurd

Plaadifirmad ei suutnud ajaga kaasas käia ning sattusid piraatluse küüsi, lisaks kaotasid nad suure osa võrgumuusika ärist arvutitootjale Apple. Piraatlus on viimase viie aastaga söönud nende käibest veerandi. Kinostuudiod üritavadki sellist stsenaariumi ennetada. Kui veel hiljaaegu oli esilinastuse ja DVD-de müükituleku vahel pool aastat, siis kuivas see paus kokku neljale, nüüd aga tihtipeale vaid kolmele kuule.

Disney tulevane juht Bob Iger vihjas börsianalüütikutega rääkides hiljuti, et filmid tuleks kinos ja DVD-l samaaegselt välja anda. USA kinoomanike liit süüdistas seepeale Igerit ?tapmisähvarduse? tegemises. Igeriga ei ole päri ka mitmed filmitöösturid, näiteks Lynton. Nad kardavad, et erinevad tuluvood söövad üksteist ära.

Blockbuster´i ?isa? Spielberg on aga rahu ise. Tema meelest ei ole teler filme välja söönud. Guardianile antud intervjuus avaldas ta arvamust, et nii kino, kodukino kui ka televisioon suudavad rahulikult koos eksisteerida ja varsti lisandub neile neljas meedium: kanal, mille kaudu filmielamus laaditakse otse ajju. Spielbergi ennustusel on selline tehnoloogia vaid kolme aastakümne kaugusel.

Videokassett muutis äri

?? 1980-ndate algupoolel tegi oma korrektuuri filmiärisse videokasseti võidukäik, mida stuudiod esialgu takistada püüdsid. Siis aga avastasid filmimogulidki videost purskuva tuluallika ja kuus kuud pärast uue filmi esilinastumist sai seda juba poest osta või laenutusest rentida. Viimastel aastatel on läänemaailmas DVD videokassetid peaaegu välja söönud. 1996. aastal oma eduteed alustanud DVD-sid on erinevalt videokassettidest lihtne valmistada ja nende kasumimarginaal on kõrge. DVD ongi stuudiote peamiseks kasumilehmaks saanud. Näiteks Ray Charlesi eluloofilm ?Ray? tõi kinodes sisse vaid 75 miljonit dollarit, DVD-de müügiga aga 120 miljonit dollarit. Samuti annavad DVD-d ja videokassetid võimaluse arhiivis tolmu koguvate aastakümnetevanuste filmirullide pealt raha teenida.

??DVD-de vaatajaskonna läbilõige erineb kinokülastajate omast ? see on vanem ja selle seas on rohkem naisi.