Hollywood on tõenäoliselt üks karmimaid tööstusi planeedil, kus teha tõelist läbilööki. Loomulikult on keerulisemaid valdkondi nagu õigusteadus, meditsiin või finants, kuid neis kõigis on kindel karjääriredel, mida mööda igaüks võib soovi ja ränga töö abil liikuda. Filmitööstus on karmim. Sa võid õppida kõige paremas koolis ainult A-dele, aga võid ikka lõpetada vaid baarmani või baristana. Tõenäosus edukaks saada on väga madal.

Kujutage aga ette, et olete jõudnud tõotatud maale ja saanud Hollywoodi üheks edukaimaks režissööriks ja produtsendiks. Sa oled rikas ja saanud enda nimele komöödiafilmid, mida väga paljud teavad. Siis aga otsustad kõik selle käest anda ja valida tagasihoidliku elu. Nii läks muuhulgas Ace Ventura režissööriks olnud Tom Shadyaciga.

Meeletu edu

Ta kolis Hollywoodi 24-aastasena ja temast sai Bob Hope'i palgaline naljakirjutaja. Neid oli Hope'il mitu. 80ndatel proovis ta ka ise edu saavutada, kuid ebaõnnestunult.

Shadyacit võib vabalt pidada Jim Carrey kui maailma ühe suurima filmistaari „sünnitajaks". Shadyac kirjutas ise Ace Ventura käsikirja ning meelitas kuidagi Morgan Creed Productionsit andma talle 15 miljonit dollarit. Toona ei olnud Carrey veel keegi. Stuudio ootused olid väga madalad, aga film tõi globaalselt sisse üle 100 miljoni dollari. Tom Shadyac ja Jim Carrey olid automaatselt tegijad. Tema karjääri tipphetked olid:

  • Ace Ventura: Loomade detektiiv (1994) - eelarve 15 miljonit, globaalne kassa 107 miljonit dollarit.
  • Põrunud professor (1996) - eelarve 54 miljonit dollarit, globaalne kassa 273 miljonit.
  • Valevorst (Liar Liar) (1997) - eelarve 45 miljonit dollarit, globaalne kassa 302 miljonit.
  • Patch Adams (1998) - eelarve 90 miljonit dollarit, globaalne kassa 202 miljonit.
  • Kõikvõimas Bruce (2003) - eelarve 81 miljonit dollarit, ülemaailmne kassa 484 miljonit.


Lisaks oli ta produtsent Põrunud professor II, Kui Chuck abiellub Larry ning Evan Almighty juures.

Ta oli produtsent ka telekomöödia "8 lihtsat reeglit" 76 episoodi puhul. Tema filmid on tänaseks sisse toonud kokku 2 miljardit dollarit.

Tõeline staarielu

Pärast Ace Venturat ja Põrunud professorit hüppas tema palk 5 miljoni dollari peale. Just nii palju teenis ta Valevorstiga. Bruce Almighty puhul kasutas ta Hollywoodi kõige edukamat skeemi, millega teenitakse kõige suuremat raha. Ta sai lepingusse sisse punkti, et ta teenib filmi kassatuludelt teatud protsendi.

"Ma teenisin Valevorstiga 5 miljonit ja omasin tükki Bruce Almightyst. Sellega teenisin ma 30 miljonit dollarit," ütles mees ühes intervjuus. Tegelikult tõi film kokku sisse lausa miljardi dollari jagu raha, kui arvestada sisse ka videolaenutus ja litsentsilepingud juurde.

Tom Shadyac elas ehtsat staarielu. Tal oli suur häärber, eralennuk ning garaažitäis eksootilisi autosid. Ta arvutas kord, et iga kord kui ta lennukiga lendas, siis kulus 44 000 dollarit tunnis.

Õnnetus muutis elu

2007. aastal muutus kõik. Shadyac sõitis jalgrattal Virginia osariigi teedel. Ta sattus karmi liiklusõnnetusse, kus ta sai muuhulgas tugeva peapõrutuse. Pärast haiglast vabanemist naasis ta Los Angelesse, et taastuda. Paraku kannatas ta pärast õnnetust tohutute migreenihoogude käes, tal oli ka ülitundlikkus valguse ja häälte suhtes. Valu oli nii karm, et ta eraldus muust maailmast.

Oma häärberis kattis ta kõik aknad mustade kardinatega ja käis väga harva majast väljas. Järgmise filmi kallal töötamine oli välistatud. Agoonia kestis üle kuue kuu ning selle ajal hakkas tema mentaalne seisund väga halvaks muutuma.

"Ma tundsin end suitsiidsena. See oli katastroof. Kõige hullem asi, mis inimesega võib juhtuda on sattuda üksikkongi ja just sellisena see elu tundus," ütles ta ise hiljem.

Otsustas kõik ära anda

Läks kolm aastat enne, kui ta leidis taas tee Hollywoodi. Kuid enne seda sai mees ilmutuse ning ta otsustas anda kogu oma varanduse heategevuseks. Ta loobus oma häärberist ja müüs suurema osa varast, sealhulgas autod ja eralennuki. Heategevusega toetas ta kodutuid, keskkonda ja loomi. Näiteks avas ta Charlottesville'is kodutute varjupaiga. Shadyac otsustas kolida haagiseparki.

„Ma arvan, et mul oli kõige vähem edu, kui mul oli kõik olemas...Mul ei olnud eralennukit vaja. Tund sellega lendamist maksis 44 000 dollarit. On inimesi, kes ei teeni sellist summat kogu aastaga...Mida enam ma ära annan, seda rikkamana ma end tunnen. Kõik, mille ära andsin, sain koormaga tagasi. Kuulsuse ja rikkuse ahelad on just sellised - need on ahelad," on ta öelnud.

Kuid tema kõige võimsam tõdemus oli järgmine:

"Keegi ei leba surivoodil mõeldes võimalikult suurele rahahulgale. Nad ütlevad: "ma olen nii õnnelik, et mul on olnud võimalik armastada seda perekonda, olla osa millestki.""

Shadyac tuli filminduse juurde tagasi, aga tema maailma nägemise muutus tähendas ka, et projektid olid teised. Näiteks dokumentaalfilm „Õnnelik", mis uurib 14 erineva riigi ja kultuuri õnne kontseptsioone. 2011. aastal tuli dokumentaalfilm „Mina olen", mis räägib ka tema enda kogetust pärast jalgrattaõnnetust.

Nii muutuski ühe mehe elu täielikult pärast seda, kui ta oli juhusliku õnnetuse tõttu väga rängalt kannatanud. Kas tema uus elu on kehvem eelmisest? Kindlasti mitte.