Holsmer: milleks meile IRL-i rahandusminister, kes ei suuda end kehtestada?

 (97)
Remo Holsmer
Remo HolsmerFoto: Tiit Blaat

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Remo Holsmer (Reformierakond) ütleb, et koalitsioonipartnerite silmade avamiseks tuleks IRL-il end vahelduseks valitsuses ka kehtestada. Muidu tekib küsimus, miks neil on rahandusministri portfell ja milleks neid üldse valitsusse vaja on?

Maksupoliitika etteaimatavus on üks olulimaid väärtusi riigi usalduväärsuse hindamisel. Selle järgi teevad otsuseid ettevõtjaid ja välisinvestorid riiki raha paigutamisel. Ametis olev valitsus on maksudega käitunud aga risti-vastupidiselt. Iseloomustamaks rahandus- ja maksupoliitika eest vastutava IRL-i heitlikkust, tuleb minna aasta tagasi kui sihitu ja rapsiv käitumine pihta hakkas. Toona toimunud valitsuse vahetus ei saa aga olla põhjenduseks rumaluste tegemisel.

Selle aasta algusest planeeritud sotsiaalmaksu langetamine jäeti ära kahenädalase etteteatamisega. Maksumuudatuste vastu võtmise ja jõustumise vahele peab aga jääma kuus kuud. Valitsus on kehtestanud nii astmeline tulumaksu kui ka pankade avansilise tulumaksu (nö pangamaks). Ettevõtte autode segatarbes kasutamist maksustatakse kõrgemalt. Jätkuvalt küpsevad riigikogu rahanduskomisjonis magusamaksu ja pandiaktsiisi eelnõud. On aja küsimus kui leitakse sobiv hetk nende seadustamiseks.

"Ise tekitan probleemi, ise lahendan"

Veel näiteid heitlikust maksupoliitikast. Kevadel sooviti riigilõivu sildi all automaksu kehtestada. Niisamuti sooviti kehtestada panditulumaksu süsteem. Mõlemast loobuti avalikkuses tekkinud pahameele tõttu. Need on näited läbimõtlemata maksupoliitikast ja kui IRL räägib, et neil õnnestus mõni maks ära jätta, siis tuleb see liigitada kategooriasse "ise püstitan probleeme, et neid lahendada".

Seotud lood:

IRLi rahandusministri juhtimisel tõsteti alkoholiaktiisi täiendavalt (lahja alkoholi aktsiisi selle aasta keskelt ca 70%) võrreldes eelmise valitsuse poolt juba kokku lepituga. Otsuse reaalseid negatiivseid mõjusid näeb riik juba sel aastal kui alkoholiaktsiisist laekub prognoosituga võrreldes 15 miljonit eurot vähem.

Riigi tugevuseks on vigu tunnistada ja neile operatiivselt reageerida. Küsimus on, kas praegu suudetakse seda teha? Rahandusminister Toomas Tõniste(IRL) ütleb, et järgmise aasta veebruarist planeeritud täiendav alkoholiaktsiisi tõus tuleb ära jätta. Ilmselt kvalifitseerub see ettepanek taas ebaõnnestunud katseks, sest nii sotside juht Jevgeni Ossinovski kui ka majandusminister Kadri Simson ei näe selleks võimalust. Valitsuspartnerite silmade avamiseks tuleks IRL-il end vahelduseks valitsuses ka kehtestada. Muidu tekib küsimus, miks neil on rahandusministri portfell ja milleks neid üldse valitsusse vaja on?