Olgu kohe öeldud, et Cuxhaveni-Brunsbütteli parvlaevaliini taaskäivitamisega kaua töötanud Jahnke räägib erinevalt Saaremaa Laevakompanii (SLK) esindajatest avatud kaartidega, avaldades muuhulgas ka selle, kuidas koostöö SLK omaniku Vjatšeslav Leedo ja laevade omaniku Olav Miiliga alguse sai.

Seega, lugege ja saate teada uusi üksikasju, mida Eestis on millegipärast seni ümbritsenud raske saladuseloor. Ja leppige olukorraga, kus armsaks saanud parvlaevade Saaremaa, Muhumaa ja Hiiumaa siirdumine uutele jahimaadele on Saksamaa-poolsete teadjate sõnul juba ammu otsustatud.

Meie Maa plaanis Jahnkega rääkida juba kolmapäeval, aga ta viibis siis lähetuses Berliinis ning ei leidnud aega meile vastata. Seetõttu jätkubki aina uusi huvitavaid pöördeid pakkuv praamisaaga veel nüüdki.

Härra Jahnke, kuulsime, et alustasite läbirääkimistega juba talvel.
Ei, juba eelmisel aastal! See asi on ikka pikalt töös olnud. Talvel läbirääkimised hoogustusid, siis käis meil siin Saksamaal külas juba seitsmeliikmeline delegatsioon Eestist.

Oleme kuulnud, et mingi leping olevat veel sõlmimata. Vastab see tõele?
Mida? (Mõtleb). Ma küll ei oska öelda… Liini avamiseks peaks kõik valmis olema. Sadamatega on ju kokku lepitud ehk siis infrastruktuuride kasutamiseks on mõlemalt poolt lepingud alla kirjutatud… Mis leping siis veel?

Ahjaa, Cuxhaveni sadamas on tarvis lõpetada veel teatud ettevalmistustööd, et uued parvlaevad saaksid seal tööle hakata. Alam-Saksimaa liidumaa eraldas sadama kohendamiseks isegi kaks miljonit eurot. Usun, et läheksin nende tööde selgitamisega liiga spetsiifiliseks.

Äkki mõtletegi selle küsimusega seda, et ühes sadamas veel tööd käivad?

SLK laevadel on üheksaliikmelised meeskonnad. Kas meeskonnad tulevad Eestist?

Vabandage mind, aga kas on siiski veel ka võimalus, et te rõõmustate liiga vara ja see liin jääb ikkagi avamata?

Nii neile kahele viimasele kui ka paljudele teistele küsimustele saab vastuse juba homsest Meie Maast!