Suurenenud autovoog lõhub kiiremini teid, mille lappimiseks kulub teeparandajatel aastaid. “Mind üllatas ka ennast, et autoliiklus on viimastel aastatel niivõrd oluliselt suurenenud,” ütleb Põhja regionaalse maanteeameti direktori asetäitja Peeter Paju. Varem jäi aastane liikluskoormuse kasv kuue kuni kaheksa protsendi piiresse.

Tegu on ehitusbuumi viljadega – kui varem ehitati, siis nüüd on uutesse eluruumidesse sisse kolitud ja see suurendab liiklust. Olukord, mis rahuldas tuhandet liiklejat päevas, ei rahulda enam 15 000.

“Maanteeamet on Harjumaa teenimatult tagaplaanile jätnud ja investeeringud on läinud pigem Lõuna-Eestisse,” arvab tee-töödega tegeleva AS-i Aspi peadirektor Margus Vaim. Regionaalpoliitiline rahajaotus on tema meelest olnud ebaproportsionaalne – Harjumaa teed on mitu korda suurema liikluskoormusega kui Lõuna-Eesti omad.

Otsused, milliseid teid, millal ning mis ulatuses parandada, on Paju sõnul pigem tehnilised kui subjektiivsed. Spetsiaalselt teekatte hindamiseks väljatöötatud arvutussüsteem toob matemaatiliselt välja teelõigud, mis kõige kiiremini abi vajavad. Arvestatakse tee seisukorda, liikluskoormust ja liiklusohtlikkust. “Otsustamise baas pannakse alati paika matemaatiliselt. Tööde täpset järjekorda muudetakse mingil määral, arvestades piirkonna perspektiive,” ütleb Paju.

Lähivaldade jaoks olulist Tallinna ringtee rekonstrueerimist plaanitakse 2011. aastasse. See aitab eeldatavasti lahendada mitu liiklusprobleemi pealinna ümbruses. “Tallinna ringtee ristmikud võiksid juba praegu olla mitmetasandilised, aga on vaid Jüris,” märgib Paju.

Viimsi ja Harku

Viimsis ja Harkus on võrreldes teiste valdadega vähem probleeme, sest kõik riigimaanteed on kaetud musta (mittetolmava) teekattega. Paju sõnul on liikluskoormuse kasv neiski valdades olnud märgatav. Kergliikluse teede rajamist on ka Viimsi vallavalitsus toetanud.

Kuna Tallinn kavandab Haabersti mitmetasandilise ristmiku ehitust, siis Põhja regionaalne maanteeamet algatab ka neljarealise tee projekteerimise linnapiirist kuni Tabasaluni. Sõrve-Muraste remont on kavas tänavu, Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel jääb korrastada veel Vääna-Jõesuu ja Naage tõusu vaheline lõik.

Jõelähtme ja Rae

Elamuehitus pole Jõelähtme vallas naabritega võrreldes veel nii aktiivne ja seetõttu tulevad ka teede probleemid vähem esile. Valla rannikualadel on tõsine kinnisvaraarendus alles käivitumas. Probleemne on Tallinna-Narva maanteel Väo-Maardu lõik ning eriti Loo ristmik, mille ümberehitus peaks algama tuleval aastal.

Ka Rae vallas on enamik riigimaanteid musta teekatte all. Jüri alevikku Arukülaga ühendavat teelõiku parandatakse tuleval aastal.

Kiili ja Saku

Kiili vald on siiani olnud Harjumaal vaeslapse rollis. Valla tuiksoone, Kurna-Tuhala maantee ehituse projekteerimist alustatakse tuleval aastal, raha teeparanduseks on planeeritud ületulevaks aastaks. Paju sõnul on seni püütud tolmuvabaks muuta aktiivsemaid ehitusalasid ja elurajoone. Tänavu parandab Kiili vald Rapla maanteed Tallinna piirist Luige külani.

Enamik Saku valla probleemidest sai lahenduse mullu. Omavalitsus toetas kergliiklusteede ja valgustuse väljaehitust. Saku probleemidega tegeletakse nn Viljandi maantee parandustööde käigus, mille eelprojekt valmib tuleva aasta kevadeks. “Need ehitustööd on pika vinnaga ja enne 2011. aastat ei juhtu seal midagi,” hoiatab Paju.

Saue

Saue vallas on kõige probleemsem Pärnu ja Paldiski maantee vaheline ala Tutermaani välja. Tee-ehitustöid takistavad seal maatagastamisotsused, mille tulemusel jooksevad umbes küm-ne krundi piirid üle riigimaantee. Paju sõnul ei saa seal ehitust enne alustada, kui teealune maa pole riigimaaks muudetud. Koostamisel on veel ka Juuliku-Tabasalu maanteelõigu projekt. Teede arengukavas on aastateks 2007–2011 Pärnu maantee uue Topi ristmiku ehitus Peoleo hotelli lähedusse, see looks Saue valla elanikele lisaühenduse maanteega.

Killustikupuudus

•• Kui töötajate lahkumine välismaale tee-ehitusettevõtteid oluliselt ei mõjutanud, siis killustikupuudus võib mõjuda pärssivamalt. “Eelmisel aastal olid liiva- ja killustikukarjäärides pikad järjekorrad või pakuti materjali topelthinnaga,” vahendab olukorda AS-i Aspi peadirektor Margus Vaim.

•• Kui lähiajal probleemile lahendust ei leita ja uusi kaevandusi ei avata, võib see tee-ehitust pidurdada. Omavalitsused ja kohalikud elanikud võitlevad aktiivselt pikalt menetluses olnud Nabala ja Jõelähtme uute kaevanduste avamise vastu.

•• “Töötajate puuduse pärast pole me küll seni ühtegi masinat seisma jätnud,” ütleb Vaim. Kui paaril möödunud aastal oligi välismaale minejaid, siis praegu on umbes pooled neist tagasi.