Hoolduseta auto jääb garantiita
Ent kokku ei hoita üksnes uute autode ostmiselt, vaid ka olemasolevate hoolduselt. Autofirmade esindajate sõnul võib ühekordne mõistlikuna tunduv sääst tähendada garantiiga auto puhul garantiiõiguse kadumist.
Veelgi enam, auto müügi korral ei luba hooldusajaloo puudumine küsida ostjalt ka oodatavat hinda.
„Garantiihoolduses kasvu näha ei ole, aga autode arv pidevalt suureneb,” nimetab KIA Auto juht Sven Litvinov selge märgi omanike soovist säästa teeninduse kulude pealt.
Eriti suur on tema sõnul esinduses hooldusremondist loobumise kiusatus suurema autopargiga ettevõtetel.
Börsifirma esindajana Litvinov KIA statistikat ei avalda, kui toob näite Lätist, kus paarikümne autoga firma on võtnud teadlikult selle riski ja öelnud garantiist lahti.
„Eeldatakse, et kõigi 20 autoga tehnilist praaki ei juhtu,” selgitab ta.
Litvinov rõhutab, et nõuete järgimine on eriti oluline pika garantiiga autode puhul, mille eiramisel võib liisingufirma auto tagastamisel jääkväärtuse tasumisest lihtsalt loobuda.
Suure tõenäosusega jäävad remondiga viivitamise tõttu tegemata vajalikud hooldustööd, mistõttu kujuneb hilisem väljaminek korralise hoolduse kulust märksa priskemaks.
Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti liidu (Amtel) juhatuse esimees Jaak Uudla tunnistab teeninduse mahtude üleüldist vähenemist.
„Kui aasta tagasi oli teenindustes järjekordade pikkus paar nädalat, siis praegu seda peaaegu ei ole,” võrdleb Uudla.
„Ometi on just teenindus ja varuosade müük asi, mis hoiab raskel ajal vee peal.”
AS-i Saksa Auto juhi Jussi Pärnpuu hinnangul on vähenenud teeninduses käimine võrreldes möödunud aastaga umbes viiendiku võrra.
„Alates 2008. aasta kolmandast kvartalist on vähenemine täiesti nähtav. Inimestel lihtsalt ei ole pappi,” sõnab Pärnpuu.
Võimalust, et ühe või teise müügifirma kadumisel teenindused ühte võiksid heita, ta ei näe. „See ei ole võimalik, sest teenindus on väga margipõhise spetsiifikaga.”
Kui automargil on Eestis ka vaid üks esindaja, ei tasu tema hinnangul kiiret lahendust oodata. „Siis jääbki auk.”
Mõnevõrra lihtsam on Pärnpuu sõnul eri markide müügi ühe katuse alla koondamine, kuid enne sügist ta ettevõtete liitumist siiski ei prognoosi.
„Automüügi kõrgaeg valitseb märtsist juunini. Nähtavaks muutub see vajadus kolmandas kvartalis.”
Nissan Nordic Europe Baltikumi juhi Margus Miku sõnul on korraliste hoolduste tegemise põhieesmärk tagada sõiduki turvalisus ja probleemideta kasutamine.
Seetõttu on teenust pakkuva asendaja kiire leidmine maaletooja kohustus.
„Euroopa Liidu piires on lahendus alati leitav,” kinnitab Mikk.
Nissani puhul tuleneb teenindusse sõitvate autode vähenemine tema sõnul eelkõige keskmise läbisõidu vähenemisest.
„Kui varem käidi hoolduses statistika kohaselt poolteist korda, siis nüüd keskmiselt üks kord aastas.”
Tema sõnul on hoolduse külastamine garantii eelduseks. Kui seda läbitud ei ole, pole tootjal kohustust remondikulusid korvata.
„Ei saa enam tuvastada, kas probleem tekkis valmistaja veast või täitmata hoolduskohustusest.”
Hooldusraamatuta väheneb auto hind
Kokkuhoid garantiiaegse hoolduse kuludelt sellest loobumise või nurgataguse teeninduspunkti kasutamise kaudu jätab hooldusraamatusse tühiku, mis tõmbab edasise müügi korral alla ka auto hinna.
Järelturul ei ole seda praegu veel tunda, sest liisinguautode madal tagasiostuhind suudab vaevu katta omaniku kohustusi panga ees.
Seda suurem on turu edasise taastumise korral müüki tulevate puuduliku hooldusajalooga masinate hulk.
Viking Motors AS-i juhatuse esimehe Üllar Tanibergi sõnul käiakse hoolduses tavapäraselt kas vastavalt läbisõidule või üks kord aastas.
„Võit on lühike – kui garantiijuhtum on käes, eeldatakse korralikku hooldusraamatut.”
Tanibergi sõnul on Vikingi esindatud markide puhul Eestis ka teisi teenindajad. „Võib-olla nad käivad hoolduses kusagil mujal?”
