700 000 krooni suurune remondivõlg takistab korteriühistul maja haldamise ülevõtmist
Tallinnas Pärnu maanteel asuva korteriühistu juhid süüdistavad maja haldajat omavolilise remondi tegemises, millega maja võlgnevus haldajale kasvas 700 tuhande kroonini. Suur võlgnevus ei võimalda korteriühistul 99 korteriga hoone haldamist üle võtta.
Korteriühistu Pärnu mnt 82/88 liikmete Rein Lõugase ning Juta Maltsi sõnul remontis hoonet haldav AS Südalinna Kinnisvarahooldus katuseparanduse ning muude vajalike tööde asemel hoopis koridorid ja paigaldas uued fonolukkudega välisuksed.
Haldaja ja elanike esindajate koostatud maja ülevaatuse aktis nimetatud tööd on aga Lõugase ja Maltsi sõnul tehtud kas osaliselt või üldse tegemata.
"Öeldakse, et vajaliku remondi jaoks raha ei ole, aga samas hakatakse tegema hoopis teisi asju, mis ei ole sugugi nii hädavajalikud ja kasvatavad sellega majaelanike võlga," ütles Lõugas.
Lõugase sõnul on majal nüüd tõepoolest korralikud uksed ning ilusad koridorid, samuti on remonditud lift, kuid see ei õigusta vajalikumate tööde, nagu katuse ja soojussõlme parandamise ning karniiside vahetuse tegemata jätmist. "Prioriteedid on paigast ära," tõdes ta.
"Remont tehti ära, aga katus sajab läbi ja võib varsti kõik ära rikkuda," ütles korteriühistu juhatuse esinaine Malts. Pärast remonti teatati meile, et laekunud ja kulutatud remondiraha vahe ehk meie võlg on 700 tuhat krooni, lisas ta.
Südalinna Kinnisvarahoolduse arendusjuhi Tiit Sarki sõnul tellis koridoriremondi vaidlusaluses majas majaelanike enamus. "Majaelanikud on meile saatnud kirjad, kus soovivad koridoriremonti," selgitas ta.
Sark tunnistas samas, et pole selge, kes on selles majas pädev töid tellima, kuid korteriühistu juhatust tema sõnul remondikavast ei teavitatud.
Maltsi ja Lõugase kinnitusel oli võlasumma enne remonti 392 tuhat krooni, mida Südalinna Kinnisvarahooldus suusõnaliselt 200 tuhande kroonini vähendada lubas. Võlasumma vähendamist taotles korteriühistu juhatus hoone halduse ülevõtmise kergendamiseks.
Nüüd oli suusõnaline lubadus unustatud ja võlg veelgi kasvanud, rääkis Malts.
"Küsimus on selles, et nad ei tohiks teha mitte mingisuguseid töid, kui majal on võlad peal," ütles Lõugas.
Südalinna Kinnisvarahoolduse selgituses arvete juurde on kirjas, et remonditööd tegemisel lähtutakse laekunud vahendite olemasolust.
"Meil oli ju 360 tuhat võlga, kuidas saadi siis töid teha? Võlga surutakse aina juurde, kuidas me selle ära maksame?" küsis Malts.
Sarki sõnul võeti koridoriremondiks raha teiste majade arvelt ning kaks-kolm aastat tuleb ühistul tekkinud võlga tagasi maksta. "Selle aja jooksul majas mingeid muid töid ei tehta," lisas ta.
Maltsi sõnul on ta probleemiga pöördunud Tallinna linnavalitsuse sisekontrolli poole, kust talle vastati, et kuna tegemist on aktsiaseltsiga, siis valib Südalinna KVH ise, milliseid töid teha. "Nii et teevad mis tahavad ja meil ei olekski nagu õigust kaasa rääkida," ütles Malts hämmeldunult.
Tema sõnul soovis telefonis kõnelenud linnavalitsuse ametnik jääda anonüümseks ega avaldanud oma nime.
"Jääb selline mulje, et võla kasvatamisega üritatakse maja haldamist endale jätta," ütles Lõugas. Kuna tegemist on päris suure majaga ja selle haldamine on kasulik, ei taheta maja haldamist tema hinnangul ühistule üle anda.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on kesklinna suuremate majade puhul tüüpiline, et hooldusettevõtted üritavad ühistuid kunstlikult võlglasteks teha.
"Nad teevad vahetult enne halduse üleandmist kummalisi remonditöid, et ühistule võlg tekitada," rääkis ta. Sellega soovivad hooldusettevõtted Jaadla hinnangul oma turuosa säilitada ja maju edasi hallata.
Lõugase sõnul ei saagi korteriühistu nüüd suure võlgnevuse tõttu hoone haldamist üle võtta ning ühistu juhatusel puudub kontroll majas toimuva üle.
"Südalinna KVH ei teata juhatusele midagi, ühel hetkel majaelanikud lihtsalt avastavad, et midagi tehakse," ütles Lõugas.
Maltsi sõnul ei saa ta aru, kuidas saab haldaja ainuisikuliselt otsustada milliseid töid ta teeb ja milliseid mitte. Lõppkokkuvõttes maksavad arved ju majaelanikud, lisas ta.
"Ma peaks ju töö vastu võtma, kui ma selle eest maksan. Meie ei ole isegi töö vastuvõtjad, seda teeb seesama Südalinna KVH," rääkis Malts.
Sarki sõnul võtab majas tehtavad tööd vastu Südalinna Kinnisvarahooldus. Ta ütles, et iseenesest võiks majas tehtavad tööd vastu võtta ju ka ühistu juhatus, kuid ei soovinud kommenteerida, miks nii tehtud pole.
Maltsi kinnitusel soovib korteriühistu maja siiski üle võtta, kuid ei ole nõus maksma tekkinud remondivõlga. Samuti ei ole ühistu tema sõnul rahul maja seisukorraga. "Me võtame maja üle, kui on tehtud need tööd, mis aktis märgitud," ütles Malts.
Lõugas on kindel, et paljudel teistel kesklinna korteriühistutel on tekkinud samasugused raskused maja halduse ülevõtmisega. "See ei ole ainult meie maja probleem," kinnitas ta.
Jaadla sõnul on Korteriühistute Liit tihti ühistuid vaidlustes hooldusettevõtetega abistanud ning vajaduse korral neid ka kohtus esindanud.
Täbarast olukorrast väljapääsuks on tema sõnul korteriühistul vaja asuda haldajaga läbirääkimistesse ning vajaduse korral kohtusse pöörduda. Samuti soovitab ta ühistul täpselt jälgida, mille eest arveid esitatakse. "Kõiki töid ei pruugi aktsepteerida," lisas ta.
