„Ma ei taha täpsustada konkreetseid kuupäevi, kuid me tahame saada euroala liikmeks kahe valitsuse võimul oleku ajal,“ ütles ta majanduskonverentsil esinedes.

Tema sõnul tahab Horvaatia saada kolme aasta jooksul Euroopa valuutavahetusmehhanismi ERM-2 liikmeks enne kui Horvaatia asub 2020. aastal Euroopa Liidu eesistujaks.

Horvaatia keskpank hoiab Horvaatia valuutat kunat euro vastu kitsas kõikumisvahemikus 7,3 kuni 7,7 kunat euro eest.

Suurim katsumus euro kasutusele võtul on Horvaatia võlakoorem, mis on ületanud 80 protsendi taseme SKTsse.

„Meie eesmärk on alandada võlakoorem 2020. aastaks 72 protsendini SKTst,“ ütles ta. „Me oleme läbi viimas suurt kasinuspoliitikat ja sel aastal peaks eelarvepuudujääk tulema madalam läinud aasta 0,9 protsendist SKTsse,“ lausus ta.

Riigi keskpanga juht Boris Vujcic ütles, et Horvaatia on eurot mitte kasutavatest riikidest kõige eurostunum.

„Hoiustest on 75 protsenti eurodes ja 67 protsenti kohalikust võlast on euros,“ lausus ta. „60 protsenti Horvaatia kaubandusest toimub euroalaga ja 70 protsenti turismituludest tuleb euroala maadest.“

Suurimat tulu sakas Horvaatia valuutariski kadumisest ja madalamate intressitasemete näol.

Horvaatia võttis eurole ülemineku kohustuse 2013. aastal Euroopa liitu astudes.