Hotellide tärnisüsteemis valitseb kaos
Kolme tärni kannab Tallinnas Viru hotell. Aga ka näiteks Serbia kuurortlinna Vrnjacka Banja hotell Zvezda, mida 1980-ndatel hakkas ehitama enda tarbeks Jugoslaavia sõjavägi. Ühel hetkel sai armeel ilmselt raha otsa ja nii see asutus seisabki mammuti kombel oma aega külmutatuna – üks tiib on valmis, tüüpilise 1980-ndate stiilis sisekujunduse ja mööbliga, nagu seda siinmailgi nähtud, teine tiib aga koosneb vaid kandvatest seintest ja lagedest, kõrgudes tondilossina viie-kuue korruse tasemele. Küsimusele, kas hotell pakub ka rõivapesu teenust, järgneb retseptsioonis segadus, mis päädib vastusega: „Sellest peate küll direktoriga rääkima – tulge siia hommikul poole kaheksa paiku, siis peaks ta siin olema.” Samamoodi kannab kolme tärni Belgradi vanim tegutsev hotell Royal, mis tuleks ilmselt muinsuskaitse alla võtta – nagu Valli baar Tallinnas – remonti koges see asutus viimati aastal 1973. Nagu kolme tärni puhul, võib ka ülejäänud tärnide arv tähistada eri riikides ja isegi sama riigi eri piirkondades täiesti erinevaid asju. Euroopas saab hotell oma tärnid kindlate nõuete täitmisel – milleks on näiteks lift, spordisaal, restoranide arv või triikraua olemasolu numbritubades. See, kui palju on möödas ajast, mil seinad viimati maalripintslit tundsid, ei lähe tavaliselt kellelegi korda. Säärane lahendus muidugi seab ebavõrdsesse olukorda väiksemad hotellid, kus teenindus ja toitlustamine võib olla maailma tipptasemel, kuid näiteks lifti puudumine ei luba kõrgeimat tärnihulka saavutada. Ülemaailmset sertifitseerimissüsteemi on küll püütud luua, kuid sellest ei ole midagi välja tulnud. Ka kõige luksuslikuma ametliku kategooria, viie tärni hotellide tasemevahe on suur. Pole siis ime, et maailma on kerkinud juba seitsme tärni hotellid.
Loe täispikka lugu ja teisi artikleid novembri Ärilehest. Ärilehe tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee
Ärileht on müügil ka paremini varustatud lehemüügikohtades. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.
