Hugo Osula veab Saksamaale odavat tööjõudu


Eurolinesi asutaja Hugo Osula tõmbab Tallinna bussijaama katusealusest büroost kõiki Euroopa riike ämblikuvõrguna katva reisijateveo keti niite.

Tänavu oma esimest suurt juubelit tähistavat Osulat saadab konkurentide seas geeniuse maine, kes suutis rahvusvahelise äri üles ehitada lausa äriõpikusse sobiva näitena.

Samal ajal, kui kõik teised Balti riikide bussifirmad teenisid kiiret raha tellimusreisidega kaugesse ja jõukasse Euroopa Liitu, astus Osula ühe sammuga kümme aastat edasi.

Tallinnas trammipargi peainsenerina tuleristsed saanud Osula alustas siis, kui Eesti bussiäris valitses täikareisijate buum.

Ajamasina omanik

Just olid lõppenud palverännakud Poola linnade kaltsuturgudele. Suurte odavate triibuliste kilekottide all ägajate asemel täitsid diislivingust haisvaid bussilogusid uue laine ärikad ? Saksamaalt ja Hollandist autoromude maaletoojad.

Väikeste, kuid kiiret käivet pakkuvate bussifirmade omanikud suutsid osta oma perele värvilisi asju, mitte aga investeerida ärisse. Osula seevastu käitus nagu ajamasina omanik, kes saabus äsja ekskursioonilt tulevikku.

Ta justkui nägi ette, kuidas baltlased peagi tuhandete kaupa iga päev bussidega Euroopa Liidu rikastesse maadesse tööle ruttavad. Samuti seda, kuidas rikaste maade pensionärid murravad Baltimaade sanatooriumidesse ja üliõpilased matkaradadele.

Balti riikide bussiettevõtjad alles tukastasid, nagu oleksid hammustanud kurja kasuema mürgiõuna. Kui nad 1998. aastal ärkasid, juhtis Osula nende kõikide nina all juba aasta jooksul sisse töötatud rahvusvahelist liinivedude võrku.

Saksa riigiraudtee sõber

Turule sisenemisel aitasid Osulat isiklikud sidemed Saksa riigiraudtee bussifirmaga Deutche Touring. Sakslased polnud Balti riikidest varem midagi kuulnud. Kuid nad olid alles hiljuti vedanud pikkades bussirivides türklasi Saksamaale tööle. Euroopaga liitumist ootav Baltikum tõotas samasugust võimalust.

Kuid Eesti bussiliikluse mudel ehitati üles Soome eeskujul ja turult lahkuvate soomlaste loodud skeletile. Soome ettevõtted loobusid mõnest Euroopasse suunduvast bussiliinist, sest rikas soomlane hakkas üha rohkem lendama. Osula võttis äriskeemi lihtsalt üle.

Viisapiirangud Euroopa riikide vahelt kadusid, millega kaasnes bussivedude turumahu erakordne kasv. 1995. aastal läks Osula Lätisse, aasta hiljem Leedusse ja 1997. aastal Peterburi.

Käivitamise ajal elas ta oma meeskonnaga pidevalt kohapeal, kuni värbas kohaliku juhtkonna. Osula tegi bussivedudes ära selle, mida airBaltic üritab lennunduses praegu korda saata.

Eriti raskelt leppisid eestlase võimutsemisega nende kodutanumal lätlased ja leedulased. ?Oli päris tõsiseid maadlemisi,? lausub Osula napisõnaliselt.

Kuid selleks ajaks oli ta kasvanud partneriks Euroopa suurfirmadele, nagu Connex ja Deutsche Touring.

Kontinendi valitseja

1995. aastal asutas Osula koos Euroopa suurte bussifirmadega nüüdseks 36 riiki haarava Eurolinesi liinivõrgustiku. Osula kuulub Eurolinesi täitevkomiteesse, esindades seal Balti riike, kuid samuti Soomet ja Venemaad, kus kaubamärgi õigus kuulub talle. Ühinesid vedajad, kes tunnustasid üksteise liine ja kvaliteeti.

Ühtsete kvaliteedikriteeriumide väljatöötamine oli üpris keeruline. Kui näiteks itaallased on harjunud, et bussis suitsetatakse, siis suitsetamise keelamine käis neile algul üle mõistuse.

Eurolinesi idee seisneb liinivõrgustikus, mis võimaldab reisijal sõita võimalikult mugavalt võimalikult paljudesse sihtpunktidesse. Samuti on tähtis piletimüügi süsteem, et mitte usaldada piletite müümist mõnele Poola külafirmale, kust pole lootustki piletiraha kätte saada.

Kuus aastat tagasi ostis Osula ära ahervaremeks muutunud Tallinna bussijaama, millest sai tema ärigrupi peakontor. Samal ajal rajas ta rahvusvaheliselt toimiva piletite online-müügisüsteemi, mis töötab samamoodi nii Berliinis, Tallinnas kui ka Moskvas.

Odav tööjõud Euroopasse

Osula haaret näitab üksnes Saksamaa liin, mis ühendab iga päev kümmet Baltikumi linna ja 23 Saksamaa linna.

Eesti osatähtsus jääb Mootorreisi AS-il (Eurolinesi kaubamärgi omanik) alla kümnendiku. Ettevõttele toob suurimat tulu Vilniuse-Kaunase-Berliini liin, mille bussidega sõidavad leedulased Saksamaale tööle.

Kümme aastat tagasi sõitis iga päev buss liinil Tallinn-Riia-Vilnius-London. Tallinna ots on tänaseks ära sulanud, kuid leedulased kasutavad seda marsruuti tööle sõitmiseks endiselt aktiivselt.

Eeloleval suvel avab Osula kolm uut Berliinist lähtuvat liini Saksa linnadesse. Tallinna-Riia-Vilniuse liini bussid on suvel paksult täis soomlasi, kes on avastanud odava reisivõimaluse Baltikumis. Saksa pensionärid kasutavad busse, et jõuda Leedu sanatooriumidesse tellitud raviseanssidele. Eelmisel aastal hakkasid ka poolakad Balti riike avastama, mis tõotab uute rahakraanide avanemist selles ligi 50-miljonilises riigis.

See aeg, kui sõideti ühest Euroopa otsast teise ligi 2000 kilomeetrit, hakkab läbi saama.

Kuid reisijate arv kasvab Baltikumi sees. Baltimaad on muutunud noorele Euroopa rändajale huvitavaks. Selleks annab Osula eeloleval suvel välja kogu Baltikumi katva bussipassi, mille ostja saab kindla summa eest kümne päeva jooksul piiramatu hulga reise.

Edu Venemaal

Erakordseks võib Osula äriedu pidada Peterburi-Tallinna liinil, kus juba mõnda aega liiguvad üksnes Eurolinesi bussid. Nii rongi- kui ka lennuliinid on tänaseks lausa lootusetuna näivatena välja surnud.

Peterburi reisijate hulk ei anna Osula hinnangul välja sellist arvu, et hoida selleks sageli sõitvat kvaliteetse teenindusega rongi.

Tallinna ja Peterburi vahel hakkas asi arenema kiiresti siis, kui Osula asutas Venemaal 15 bussiga oma firma. Poole liinimahust hõlmab Venemaa ettevõte. Enne oma firmat sõitis Eurolines võrdsel alusel ühe kohaliku bussipargiga, kuid venelased ei suutnud samaväärselt investeerida ja kvaliteeti tagada.

Pärast Peterburi liini edukat käivitamist ilmnesid Mootorreisi partneritel Moskvas raskused. Osula sai ülesande rajada Moskvas turg Euroopa partneritele. MootorReisi AS opereeris näiteks Moskva-Pariisi liini. Kuid mullu müüs ta üle 2000 bussiga Moskva äri kohalikule kontsernile Avtoline.

Moskva äririskid olid piisavalt kõrged, nii et seal julges Osula opereerida üksnes vanade ja juba kinnimakstud bussidega. Uued ja kallid liisingubussid jäid turvalise lääne teenindamiseks.

Võitlus tööliste pärast

Vaatamata sellele, et Eesti väga hea bussijuhtide kaader töötab Soomes, suudab Osula tööjõuturul siiski konkurentsi pakkuda.

Suvel teenivad bussijuhid rahvusvahelistel liinidel alates 10 000 kroonist kuus kätte. Sellele lisanduvad päevarahad. Eestis pole see enam kuigi kõva sõna, kuid Lätis ja Leedus on tegemist arvestatava summaga.

Leedu väga hea kaader sõidab Iirimaal ja Šotimaal, lätlased Hispaanias. Leedulased ja lätlased kipuvad suurte vahemaade tõttu oma pered varsti töökohta järele viima. Kuid Soome lähedus aitab Eesti töömeestel kodutee lihtsalt üles leida. Bussirooli tullakse kodumaale keerama juba kogemuse võrra rikkamana.

Suur remonditehas

Bussijuhi palgast tähtsamaks saab remonditöölise palk, mis võib lähiaastatel tõusta praeguselt ligi 10 000 kroonilt 17 000 kroonini kuus. Muidu ostetakse remondimehed Soome üle.

Osula valmistub Ühispanga investeeringu abil uue bussiremonditehase avamiseks kas Kosel või Tallinnas. Viimaste aastate jooksul on Sebe lipu all Skandinaavia bussifirmadele pakutav remonditeenus kasvanud iseseisvaks, kümneid miljoneid kroone käivet pakkuvaks äriharuks.

Osula juhtimisel tehakse bussidele suuri kereremonditöid. Kümneaastane buss lahkub Sebe töökojast nagu uus. Samuti värskendatakse mõne aasta vanuseid busse. Uue näo saavad ka raske avarii läbi teinud sõidukid.

Nüüd tõid soomlased Sebe töökodadesse üle varem tavapäraselt põhjanaabrite töökodades tehtud šassiiremondi. Pärast 12 aastat liinil sõitmist võetakse bussilt kere maha, sŠassii remonditakse ja tehases ehitatakse uus kere peale.

Mantlipärija otsingud

Osula tunnistab, et otsib oma ärigrupile tegevjuhti. Tema sõnul pole normaalne, et omanik nii pika aja jooksul ettevõtte tegevjuhi kohta hoiab.

Kuid tööle soovijatel ei maksa bussijaama niigi kitsukest ootesaali ummistama tõtata, sest Osula konkurss toimub vaid väga piiratud seltskonnale: ta otsib vaid oma ettevõtte seest.

Võiks arvata, et mantlipärijaks saab poeg Otto, kes juhib Sebes busside remondi äri. Keskmine poeg Andres õpib Tartu ülikoolis majandust ja tema tegeles piletimüügisüsteemi väljatöötamisega. Kolmas poeg Hendrik õpib põhikoolis.

Kuid Osula isatunded lõpevad seal, kus algab äri. ?Olen näinud nii palju perekesksete ettevõtete krahhe,? ütleb ta. ?Poegi ma tegevjuhtidena ei näe, sest selleks on vaja oluliselt rohkem elukogemust. Kui pojad on nutikad, siis leiavad nad tööd ükskõik kus.?

Osula sõnul ei kehti bussiäris universaalsuse reegel, mille kohaselt saab hea juht hakkama ükskõik millise ettevõtte roolimisega. Edukate ettevõtete juhid on tema sõnul töötanud ettevõttes üle kümne aasta.

Näiteks Poolas lagunes juhtiv bussiettevõte laiali pärast paari viga, mille tagajärjel juhtkonda kaks korda vahetati.

Kommentaar

Avame liinid ida suunas

Arvo Sarapuu, Atko Grupi omanik

Atko Grupp valmistub rahvusvaheliste vedude alustamiseks Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.

Lähiajal avame aastaringselt paar korda nädalas Moskvasse sõitva bussiliini. Valgevenes pakutakse meile tervet bussijaamade ketti. Vaatan väga tõsise pilguga Venemaa siseliinidele, mis näib olevat põhjatu turg.

Osula valis turule tulemiseks õige aja, mis võimaldab tal praegu rahulikult tegutseda. Hiljem tulijad peavad olema palju agressiivsemad.

Osula on Eesti bussiäri üks helgemaid kujusid, kes ehitas oma ärigrupi üles minule arusaadavate põhimõtete järgi. Mulle tundub, et nii ettevõtte juhtimises kui ka investeerimispoliitikas on minul Osulaga sarnased arusaamised.

Eurolines on parim reisijateveo bränd

Aivo Pärn, Go Busi juhatuse esimees

Meie ettevõte hellitab soovi tulevikus samuti rahvusvaheliste reisijavedudega alustada. Pean võimalikuks näiteks ühenduse pidamist Peterburiga. Kuid on selge, et täpselt Osula sabas või nina ees me sõita ei saa.

Kuid lähiaastatel jääb Go Busi põhiülesandeks ennekõike kaheksa bussiettevõtte tervikuks liitmine.

Osula on Eesti bussivedude äris esimene mees, kellelt tasub nõu küsida. Nii nõuandeid kui ka abi on temalt väga raske saada, sest mees ei anna ühtegi lubadust kergekäeliselt välja. Kuid antud lubadused täidab ta alati raudkindlalt.

Turu jagunemine

?? Mootorreisi AS-i turgude ligikaudne jagunemine riikide lõikes.

Eesti: 8%

Läti: 14%

Leedu: 25%

Saksamaa: 50%

Hugo Osulaga seotud ettevõtete tabelit vaata Ärilehest.