Hullulehmakomisjon jätkab tegevust

Hullulehmatõve ennetamise komisjon jätkab Eestis tööd seni, kuni olukord maailmas on selle haiguse ohtu sisaldav, komisjon hoiab mujal riikides toimuval silma peal, et vajadusel meetmed tarvitusele võtta.

Seoses BSEga ehk nn hullulehmatõvega on olukord maailmas isegi pisut tõsisemaks läinud kui kevad-talvel, mil ka Eesti ajakirjandus sellest palju kirjutas, ütles ETAle veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Haigust on nüüdseks registreeritud ka väljaspool Euroopa Liitu — Tšehhis, Slovakkias ja Jaapanis.

Euroopa Liit hindas tinglikult BSE ohtu erinevates maades, paigutades kõik maailma riigid erinevatesse kategooriatesse, Eesti on kolmandas kategoorias, mis tähendab, et teoreetiliselt võib siin BSEd esineda. Pärteli sõnul pole Eestis BSEd registreeritud. Riikidest, kus hullulehmatõve on leitud, on välistatud igasugune veiste ja veiseliha sattumine Eesti turule, kinnitas Pärtel. BSE vastased abinõud on Eestis olemas ja tarbijale tagatakse ohutus, lisas ta.

Teine laialdast tähelepanu pälvinud loomahaigus suu- ja sõrataud on enamikus riikides kontrolli alla saadud. Haiguse likvideerisid Iirimaa, Prantsusmaa ja Holland, Inglismaal aga esineb aeg-ajalt veel üksikuid koldeid, inglaste endi väitel on olukord kontrolli all, rääkis Pärtel. Kindlasti on olukord praegu parem kui kevadel, lisas ta.

Muud erakorralised suu- ja sõrataudi vastased kaitsemeetmed pole Eestis enam jõus, vaid otselendudega Suurbritanniast tulijad peavad lennujaamas käima üle desomattide seni, kuni haiguskoldeid Inglismaal registreeritakse.

Komisjon, mille eesmärk on veiste spongioosse entsefalopaatia (BSE) ehk hullulehmatõve Eestisse sissetoomist ja levikut ennetavate tõrjemeetmete väljatöötamine, alustas tööd jaanuaris.