Hüpoteegipank taas päevakorral

Juba kümmekond aastat heietatud päästerõnga idee odavaid ja pikaajalisi laene jagava hüpoteegipanga näol võib parimal juhul aasta pärast teoks saada, kuigi ehk mitte päriselt panga vormis, kirjutab tänane Äripäev.

Põllumajandus-Kaubanduskoda (PKK) püüab koostöös Korteriühistute Liidu ja hoiu-laenuühistutega luua laenuasutust, kust saaksid krediiti maa- ja kinnisvaraomanikud. Suurema osa stardirahast ja ka garantiidest peaksid andma sakslased, nõu ja jõuga oleksid aga abiks ka taanlased.

PKK juhatuse esimehe Alar Oppari sõnul on hüpoteegipanga loomise plaane peetud. "Olen tõesti huvi tundnud, kas hüpoteegipanga asutamiseks Eestis on olemas vajadus ja alus. Selle asutamise plaani tuleb jaatada," kinnitas Oppar. Kuid ta ei soovinud eriti täpselt rääkida, sest PKK nõukogu ei ole veel teinud taolist otsust ning seega ei olevat aeg avalikuks aruteluks veel küps.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali sõnul ei ole praeguste seaduste raames Eestis võimalik luua spetsialiseeritud hüpoteegipanka.

Üks mõistlikum variant oleks tema sõnul ka anda olemasolevatele pankadele hüpoteekvõlakirjade emiteerimise õigus sedasi, et sellest tulevad kohustused oleksid muudest eraldatud ja erivara staatuses. Hüpoteegitagatisega laenu on võimalik ka praegu igast pangast saada, kuid kriitikute sõnul on see väga kallis. Loodav hüpoteegipank peaks andma laenu isegi väga madala, 2-6% intressiga ning kommertspankadest pikemaks ajaks.

Varem on Oppar öelnud, et hüpoteegipank koos piirkondlike osakondadega võidakse teha olemasolevate hoiu-laenuühistute juurde. See oleks siiski vahevariant ehk teisisõnu areneks hoiu-laenuühistute põhjal välja ühistupank, mida ka rahandusministeeriumi spetsialist Tali võimalikuks peab. "Teistes riikides on see olnud asjade normaalne kulg. Aga Eestis peaksid nad kõigepealt ennast üles töötama ja ennast tõestama," ütles Tali.