Huvide konflikt ja vana üldplaneering Harku vallas

Tosina aasta vanune Harku valla üldplaneering laseb arendajatel rahus tegutseda, uue kinnitamist aga pidurdab senisest suurem vajadus arvestada avaliku huviga.

„Kahtlemata ei ole esitatud töö kõigile meelepärane,” tunnistab Harku abivallavanem Sulev Roos. Üldplaneeringute kehtestamine ning detailplaneeringute vastuvõtmine või ümberlükkamine on just vallavolikogu pädevuses, kirjutab Eesti Päevaleht.

Suurupis asuva suure tühja põllu jaoks paari aasta eest algatatud detailplaneeringu tagant võib leida välismaise kinnisvarafondi Oxford Property Development Fund 3, mille üks osanikke on Harku vallavolikogu liikme Aadu Kana tütar Airi Kana. Volikogulaste majanduslike huvide deklaratsioonid selliseid seoseid ei kajasta, sest korruptsioonivastane seadus küsib informatsiooni vaid abikaasade ühisvara kohta.

Aadu Kana kinnitusel tema maatüki detailplaneeringu vastuvõtmisel ei osalenud. Lisaks võtvat protsess aega enam kui aasta ning planeeringu algatamine ei taga veel selle kinnitamist. Ta kaitseb detailplaneeringut, öeldes et lahendus on sümpaatne ning see on kooskõlas üldplaneeringuga.

Suurbritannias registreeritud fond lubab kodulehe andmetel Suurupisse investeeritud kapitali tootluseks 108 protsenti ehk lõppsummana üle 115 miljoni krooni. Kõnesolevale maatükile tahetakse rajada elamurajoon.

Uus kavandatav valla üldplaan seab elamuehitamisele aga tunduvalt rangemad piirid ning valla huvi on senisest suuremaid elamukrunte kavandada. „Me ei taha ju näha ette alasid, kus „kõigil on muretu elu”, vaid tahaksime kavandada kodu, kus kõigil on inimväärne elu,” sõnab Roos.

Keskendudes uutele arendustele, jäävad poolikuks teised, kus juba elanikud sees. Volikogu liige Deiv Rahumägi toob näitena Muraste lähedal asuva Apametsa, kust paljud noored pered ära lähevad, sest endiselt puudub seal sotsiaalne infrastruktuur. Samuti on Liikva külas mitme eraisiku ja ettevõtte vahel tükeldatud Otsa-Mikko elupiirkonna teedevõrk siiani korralikult välja ehitamata.

Enam kui kümme aastat vana Harku valla üldplaneering ei osanud ette näha kinnisvarasektori tormilist arengut. Kerkivad arendused rebivad piirkonna tükkideks, tekitades Tiskre suguseid ülitihedaid elurajoone ja jättes vajalikud infrastruktuurilahendused ripakile.