Huvitav mõttekäik: Veneetsia ja teised temasarnased turismilinnad võivad koroonaviirusest rohkem võita kui kaotada

 (19)
Päikeseloojang maalilises Veneetsias
Päikeseloojang maalilises VeneetsiasFoto: Volha Kavalenkava, PantherMedia / Volha Kavalenkava / Scanpix

Kuigi koroonapandeemia andis hävitava löögi nii Veneetsia kui ka paljudele teiste populaarsete turismilinnade majandusele üle maailma, näevad paljud selles ka võimalust senisest monokultuursest majandusmudelist loobumiseks.

Ammu enne seda, kui Veneetsiast sai populaarne reisisihtkoht miljonitele välisturistidele, oli kohalikel tavaks käia pikkadel jalutuskäikudel linnas uitamas, kirjutab New York Times. Tavaliselt joosti selle käigus ikka mõne tuttavaga kokku, kellega mõnda aega vesteldi või vahel ka koos pokaal veini joodi. Koroonaviiruse periood on aidanud kaasa selle traditsiooni taaselustamisele.

Kuigi koroonapandeemia andis üsna hävitava löögi Veneetsia turismisektorile, jäid sellega tulemata ka turistidehordid, võimaldades taas kohalikel elanikel – kes on osaliselt kaotanud töö ja kel pole ka seetõttu väga palju muud teha – oma kodulinna rohkem nautida. Kuna turiste sel aastal ei ole, on see avaldanud mõju ka veneetslaste rahakotile, mistõttu ei pruugi neil jätkuda raha ka pokaali veini ostmiseks.

Turism on Veneetsiale sama, mis nafta on saudidele

Veneetsia söögikohad on sellises olukorras hakanud aktsepteerima kohalike lubadusi, et nad maksavad oma arve sügisel, mil loodetakse, et turistide arv linnas hakkab taas kasvama. „Inimesed ütlevad, et ma maksan sulle septembris, kui turistid tagasi tulevad,” kirjeldas tänaseks samuti töötuks jäänud hotelli uksehoidja Matteo Secchi. „Kui meie neid ei aita, kes siis?”

Seotud lood:

Secchi on sünnilt veneetslane ja alustas turismisektoris tööd juba keskkoolis. See oli 30 aastat tagasi. „Oma esimesel töökohal pidin ma olema turistidele giidiks teel hotellidest Murano klaasipoodidesse,” rääkis ta. Nii palju, kui Secchi mäletab, on turism alati olnud piirkonna peamine sissetulekuallikas. „Nagu nafta on saudidele,” muigas ta.

Veneetsia ei ole ainus populaarne turismilinn Euroopas, mis on praegu sellises olukorras. Täpselt sama on nii Barcelonas, Prahas kui ka mujal. Koos sellega on aga nende linnade elanikel tekkinud täiesti uus arusaam, mida ka kohalikud turismiettevõtted jagavad: koroonakriis on andnud võimaluse muuta tulevikus reisimist nendesse linnadesse ja piirkondadesse senisest oluliselt jätkusuutlikumaks.

See on toonud kaasa arutelu selle üle, kuidas muuta turismi oluliselt vähem koormavaks ja kasutoovamaks nii linnale endale kui ka selle elanikele. Veneetsias loodavad nii kohalikud elanikud kui ka linnajuhid, et nad suudavad nüüd välja mõelda majandusmudeli, kus nende sõltuvus turismist ei oleks nii suur.

Selles soovivad nad linna välisinvestoritele senisest oluliselt atraktiivsemaks muuta ning kasutada ära võimalusi, mida linna kaks mainekat ülikooli saaksid pakkuda. Ka saaks hotellidest täiesti tühjaks jäänud hooneid võtta kasutusele keskkonnaalase teadustöö tegemiseks.

"Aeg linn turistidelt tagasi võita"

Kuigi ka Veneetsia hotelliliidu juht Claudio Scarpa tunnistab, et koroonaviirus on andnud neile valusa löögi, märgib ta, et ühtlasi on viimased kuud olnud hinnaline aeg, mõtestamaks senist turismisektori tegevust ümber. „On aeg linn selle kodanikele tagasi võita,” leidis ta. „Või paari aasta pärast kurdame jälle, kui ülerahvastatud see on.” Ülejäänud veneetslased vaid nõustuvad selle mõttega.

20. sajandi lõpust on Veneetsia majandus olnud monokultuurne, seda ongi vaid turism üleval pidanud. Itaalia statistikaameti andmetel külastas enne Covid-19 viiruspuhangut Veneetsiat aastas 10,2 miljonit turisti, kellest suur osa tulid välismaalt.

Kusjuures, selle hulka pole arvestatud ei ühepäevasele linnareisile tulijaid, kruiisituriste ega ka bussituuridega linnast läbi sõitjaid. Kui ka neid arvestada, võib Veneetsiat külastavate turistide arv küündida iga-aastaselt lausa 20 miljonini. Nad toovad aastas 50 000 elanikuga linnale sisse kolm miljardit eurot.

„Turistide arv hakkas aasta-aastalt kasvama ja enne, kui me millestki aru saime, oli neid järsku liiga palju, linn lihtsalt kihas nende käes,” kirjeldas Veneetsia Iuavi ülikooli linnaplaneerimise ekspert Ezio Micelli. Massiturismi kasvule on viimastel aastakümnetel aidanud kaasa nii globaliseerumine, Airbnb-sarnaste platvormide kasutusele võtmine, odavad lennupiletid ja riikide kiire majanduskasv.

Kohaliku raamatupoe omanik Cristina Giussani kirjeldas, kuidas ta pidi raske toidukotiga üsna tihti jalgsi koju kõndima, sest ühistransport oli turistidest ülerahvastatud. Turism on muutnud ka linnapilti. Südalinna toidupoodidest on saanud suveniiripoed, kinnisvarahinnad on kerkinud lakke ja teenuste kehv kättesaadavus on sundinud linnaelanikke äärelinna kolima.

Turistid tõrjunud veneetslased südalinnast välja

Airbnb keskkonnas on üleval rohkem kui 8000 korterit Veneetsiast. Sellega on linnas Itaalia kõrgeim Airbnb korterite osakaal elanike kohta. Samas 1950. aastatel elas Veneetsia ajaloolises südalinnas 175 000 elanikku. 2009. aastaks oli see langenud 60 000 inimeseni. Täna on see number umbes 50 000. „Selline tunne on, et kui sa jätkuvalt elad veel Veneetsia südalinnas, oled sa justkui mingi vastupanuliikumise liige,” märkis Giussani.

Samas Matteo Secchi ei näe mingit probleemi selles, et turistidel linnas nii palju võimu on. Küll aga leiab temagi, et seepärast ei tohiks aga kohalikke elanikke teisejärgulisteks pidada.

„Mida pikemalt turist siin peatub, seda väiksem on tema mõju keskkonnale,” märkis Milaano Bocconi ülikooli turismiteadlane Magda Antonioli Corigliano. Tema sõnul on kõige suurema negatiivse keskkonnamõjuga need, kes päevaks linnareisile tulevad, kuna nemad liiguvad ka kõige rohkem ringi. Arvestatav mõju on ka kruiisilaevadel, mis Marittima sadamas peatuvad, kuna tegu on väga energiamahuka reisivahendiga.

Siiski ei saa üle ega ümber ka sellest, kui palju on koroonapandeemia Veneetsia turismisektorile maksma läinud. Kohaliku hotelliliidu juhi Claudio Scarpa sõnul võib järsk sissetulekute kukkumine tähendada Veneetsia linnale enam kui miljardi euro kaotust, rääkimata 10 000 veneetslasest, kes on praegu tööta.

Juba mõtlevad taastumisplaanidele

Scarpa hinnangul saab taastumine olema väga aeglane, tõenäoliselt jääb selle aasta kõrghooajal hotellikülastajate arv kolmandiku tasemele tavapärasest. Kuigi Itaalia valitsus on lubanud turismisektorit erinevate abipakettide ja hotellidele ning restoranidele suunatud maksuleevendustega aidata, ei saa unustada ära, et pihta on saanud on ka teised turismiga seotud valdkonnad. Nende hulgas on näiteks giidid.

Kriisist väljatulekuks plaanib Veneetsia hotelliliit hakata linna välisturistidele turustama jõulude veetmise sihtkohana, pakkudes jõukatele välisturistidele mitmekülgseid pakette, millega nad saavad külastada ka kohalikke muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Ka meeldib kohalikele väita, et nende linn peaks oma iluga meelitama sinna elama ka diginomaade, kes võivad oma tööd teha asukohast sõltumata.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!