IBM edendab „rohelist” energiasäästlikku tehnoloogiat
Massiivse plaani eesmärk on arvutuskeskuste energiatarviduse vähendamine. Projekti on kaasatud üle 850 energiaefektiivsuse arhitekti IBMi erinevatest üksustest, teatas IBM.
„Serveriruumide energiasäästlikkuse tagamine on muutumas järjest aktuaalsemaks ka Eestis,” rääkis IBM Eesti OÜ tegevdirektor Valdo Randpere. „Suurte andmesidekeskuste planeerimisel ollakse huvitatud rahvusvaheliste kogemuste kaasamisest. Olulisemateks teemadeks on efektiivne jahutussüsteem ja energiatarbimise optimeerimine virtuaalkeskkondade loomise abil.”
Projekt “Suur roheline” ühendab suure hulga energiasäästule suunatud jõupingutusi ja võimaldab seeläbi lahendada ka klientide kõige keerukamad probleemid. Selle kinnituseks on IBMil kavas enda arvutuskeskuste arvutusvõimsust kahekordistada ilma, et voolutarve kasvaks. Tegu on aga maailma suurima äriotstarbelise IT infrastruktuuriga: kuuel mandril paiknevate arvutuskeskuste kogupindala on ligi 800 000 ruutmeetrit.
Projekti suurusele viitab ka nimi “Suur roheline”, mis on tuletatud IBMi hüüdnimest “Suur sinine”. Projekti uudsusele vaatamata pole ta mitte esimene selline samm, vaid loomulik jätk keskkonnasäästu alasele liikumisele, kus IBM on eestvedajaks olnud juba kaua – esimene keskkonnasuhete poliitika kehtestati aastal 1971.
Projekti “Suur Roheline” käigus rakendatav metoodika koosneb viiest sammust: diagnoos, ehitus, virtualiseerimine, haldus ja jahutus.
Metoodikast lähemalt:
Esiteks DIAGNOOS – analüüsitakse põhjalikult olemasolevate serveriruumide energiakasutust. IBMil on olemas rida analüüsivahendeid, näiteks jahutusõhu liikumise kolmemõõtmelise jälgimise süsteem ja standardiseeritud skaala energiaefektiivsuse hindamiseks.
Teine samm on EHITUS – renoveeritakse olemasolev arvutuskeskus või ehitatakse uus. Siin on IBMil pakkuda energia- ja kuluefektiivset valmismoodulitest arvutuskeskust, õhuvoolu ja kaabelduse optimeerimise lahendusi ning reaalajas energiakasutuse jälgimise vahendeid.
Kolmandaks sammuks on VIRTUALISEERIMINE – eraldiseisvate ja suure osa ajast tühikäigul töötavate serverikastide asendamine väiksema hulga efektiivselt töötava riistvaraga. Muuhulgas pakub IBM ka spetsiaalprotsessoritega lahendusi – näiteks Cell protsessori kasutamine Blade-süsteemis võimaldab 3-mõõtmeliste kujutiste töötlemist kiirendada tavaprotsessoritega võrreldes kuni 50 korda.
Neljas samm on HALDUS – energiahalduse tarkvara abil võetakse voolutarve kontrolli alla, lülitades tühikäigul töötavad süsteemid automaatselt voolusäästu režiimi.
Viimane samm on JAHUTUS – vedelikjahutuse tehnoloogiaga tõstetakse efektiivsust nii, et jahutuse voolutarve kahaneb mitukümmend protsenti.
