Riigi rahakotist antakse 331 miljonit krooni ID-kaartide valmistamiseks firmale TRÜB Baltic AS, kes töötab juba poolteist kuud Hansapanga peamaja keldriruumides pangakaartide isikustamisega. Samas ruumis asuva kiipkaardiliini peal personaliseeritakse Eesti ID-kaardid, sest just TRÜB võitis möödunud aastal kaartide riigihankekonkursi.

Hansapank teatas juba suve hakul, et 2002. aastal vahetatakse praegused magnetribaga kaardid kiipkaartide vastu. Juhul kui kiipkaarte hakatakse valmistama samal liinil, kust tulevad ID-kaardid, on TRÜB tabanud ühe hoobiga mitu kärbest. Kaardiliin makstakse kinni maksumaksja rahaga ja TRÜB võib juba täna osutada piiranguteta kõigile oma teenuseid. Kui näiteks Hansa- või Ühispank otsustab osta TRÜBi käest kaartide teenust, muutub riik pankadele kaardivalmistajaks.

Tegelikult kirjutas siseminister koos viieaastase teenuse ostmise lepinguga alla sellele, et riik ostab need masinad ära. “Kuna Eesti Vabariik ostab TRÜB AG-lt teenust, sisaldub seadmete ja tootmisliinide maksumus isikutunnistuste kaartide hinnas,” vastas siseminister Tarmo Loodus riigikogu liikme Ignar Fjuki pärimistele.

Kummalisel kombel ei huvita riiki, kellele ja mis ulatuses nende masinate peal veel teenuseid pakutakse. TRÜB AG ja Eesti riigi vahelises lepingus ei ole sätestatud piiranguid seadmete kasutamise osas.

“Siseministeerium ei piira TRÜBi masinate kasutamist, meie ostame teenust,” kinnitas ministeeriumi pressinõunik Anu Adra.

TRÜB Baltic ASi juhatuse liige Matti Klaar kinnitas, et firma tulevikusuunitluseks on tõepoolest ka pankadele kiipkaartide valmistamine. “Kiibiasi on tulevikuooper ja peaaegu möödapääsmatu. Meie masinate võimsus, mis on 5000 kaarti päevas, lubab seda, et ka pangad hakkaksid meie juures kaarte tegema. See on programmeerimise küsimus,” selgitas Klaar.

Kahtlusi teemal, et äkki olid TRÜBi ja Hansapanga vahel kiipkaarditeemalised kokkulepped juba varem olemas ning riigi rahaga ostetud liinil hakkavad valmima pangakaardid, Klaar ei kinnita.