Iduettevõtted tõid startup-viisaga Eestisse ligi 1000 töötajat
Startup-viisa abil on Eestisse töötajaid värvanud 207 iduettevõtet ehk viiendik kõikidest Eesti iduettevõtetest. Startup-viisaga iduettevõtetesse tulnud töötajate keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1951 eurot, ületades tunduvalt Eesti keskmist palka, mis oli samal ajal 1407 eurot. Enamus startup-viisaga Eestisse tulnud töötajaid olid pärit Venemaalt (149), Indiast (124) ja Brasiiliast (111).
“Välismaalaste rolli meie kohalike ettevõtete edus ei saa täna eirata ega alahinnata. Viiendik Eesti idusektori töötajatest on välismaalased ning nõutud ja tihti ka väga spetsiifiliste oskustega tippspetsialistid, kes panustavad meie kohalike iduettevõtete kasvu. Seetõttu on väga oluline, et Eesti oleks talentidele avatud ja atraktiivne riik ning meie kohalikud ettevõtted ei oleks sunnitud lahkuma, kuna nad ei leia siit endale vajalikke töötajaid,” sõnas Startup Estonia juht Maarika Truu.
2019. aastal on startup-viisaga Eestisse tulnud asutajate poolt loodud 40 uut iduettevõtet, välismaalasi on Eesti iduettevõtete asutajate seas täna koguni 30%. Enamus iduettevõtete asutajaid on Eestisse möödunud aastal tulnud Iraanist (61), Venemaalt (48) ja Indiast (40).
Startup-viisa projektijuht Merilin Lukk tõi välja, et alates programmi loomisest 2017. aasta jaanuaris on Eestisse tööle asunud kokku 2150 inimest, neist 572 olid idufirmade asutajad, kes on programmi abil Eestisse asutatud 207 ettevõtet.
Pipedrive'i tehnoloogiajuht Sergei Anikin rõhutas, et startup viisa on üks olulisemaid samme, mida Eesti riik on IT-sektori toetamiseks ja edendamiseks teinud. “Globaalne värbamine on kohalike tehnoloogiafirmade jaoks ainus võimalus kasvada. Töö tuleb ära teha, kuid Eestis napib spetsiifiliste oskustega spetsialiste, näiteks tarkvarainsenere,” kommenteeris Anikin.
Alates startup-viisa programmi algusest on Pipedrive tööle toonud 64 kõrgepalgalist IT-spetsialisti ning ainuüksi möödunud aastal värbas ettevõte startup-viisa abiga Eestisse tööle 52 tippspetsialisti 25 erinevast riigist.
Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on aga tänaseks kitsaskohaks Eestis välismaalastele mõeldud kohanemisprogrammide vähesus. “Tuntakse puudust tugivõrgustikest, võõrkeelsetest perearstiteenustest ja ka koolidest, kuid õnneks mõeldakse nendele teemadele täna tõsiselt nii riiklikul kui omavalitsuste tasandil,” sõnas Truu.
2017. aasta jaanuaris käivitatud startup-viisa programm võimaldab Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide kodanikel Eesti iduettevõtete heaks töötada, olemasolevaid iduettevõtteid siia kolida või Eestis uusi asutada. Viisaga kaasnevate hüvede kasutamiseks peab seda sooviv ettevõte saama siseministeeriumi poolt kokku kutsutud startup komitee poolse hinnangu, kas firma vastab seaduses välja toodud iduettevõtte definitsioonile.
