Idufirmade raha kaasamist takistavate reeglite tõttu on vaid ühel neljast ükssarvikust peakontor veel Eestis

 (12)
Bolti kaasasutaja Martin Villig (vasakul) filmi "Ükssarvik" esilinastus
Bolti kaasasutaja Martin Villig (vasakul) filmi "Ükssarvik" esilinastusFoto: Egert Kamenik,

Kuigi eile saatis riigikogu õiguskomisjon esimesele lugemisele kaks eelnõu, millega tahetakse lihtsustada välisinvestorite võimalust Eesti iduettevõtetesse investeerida, on tänaseks juba 15 aastat kehtinud regulatsiooniga kahju siinsele majanduskeskkonnale tehtud. Neljast Eestis rajatud ükssarvikust on peakontor siin veel vaid Boldil.

„Kui mõtleme näiteks [äri]ühingute peale, kus meil on 20-30 osanikku – millest päris suur hulk on välismaalased –, siis selleks, et nad saaksid kokku leppida neis reeglites, mille alusel ühiselt seda ühingut juhitakse, peavad nad tulema Eesti notarisse või siis väljastama volikirja, et keegi nende eest saaks seda [lepingut] sõlmida,” kirjeldas eilsel Soraineni meediahommikul advokaadibüroo iduettevõtete ärivaldkonna juht, advokaat Mirell Prosa.

Täpselt sama nõue on ka käsundustehingute ehk nende tehingute puhul, kus üks osanik tahab oma osaluse maha müüa – ka selleks on vaja sõlmida notariaalne tehing Eesti notaris. Kuigi algusest peale – ehk viimased 15 aastat, kui selline regulatsioon Eestis kehtib – on alternatiiviks olnud oma osaluse registreerimine Eesti Väärtpaberite Registris (EVR), on see osutunud väga ebatõhusaks.

„Mida me täna praktikas väga palju näeme, on see, et väärtpaberikontode avamine on ääretult pikk protsess ja kui me räägime mitteresidentidest – kes on sellest alternatiivist kõige rohkem huvitatud –, siis nende jaoks lõpeb see protsess sageli negatiivse tulemusega, sageli neile kontot ei avata,” märkis Prosa. See on kaasa toonud nii olukorra, kus investorite leidmine on siinsete idufirmade jaoks raskendatud, kui ka selle, et Eestis asutatud idufirma viib oma peakontori siit ära.

Seotud lood:

„Päris paljud Eesti start-up’id loovad selleks, et kaasata endale investeeringuid välismaal, endale HoldCo (valdusettevõtte – S. L.) või uue emaettevõtte Eestist välja ja hakkavad läbi selle endale investeeringuid kaasama. Sageli jõuab see välja selleni, et ka [ettevõtte] kogu äritegevus liigub Eestis välja,” rääkis advokaat. Sellega kaob siit suur hulk töökohti ja see ei toeta ka enam Eesti kui digiriigi kuvandit.

„Kui me oleme uhked, et meil on neli ükssarvikut (idufirma, mille väärtus ületab miljard dollarit – S. L.), siis ainult üks neist on jäänud selles mõttes Eestisse, et tal on ka peakontor ja emaettevõte Eestis. See üks on Bolt,” lisas Soraineni partner Toomas Prangli. Ülejäänud kolm – Skype, Playtech ja Transferwise –, viisid juba väga varases rahakaasamise faasis peakontori Eestist välja.

Prangli märkis, et kui 15 aastat tagasi selline olukord loodi – kus väärtpaberikontod olidki alternatiiviks notarisse minemisel –, siis see tegelikult oli ka alternatiiv. „Tänapäeval seoses rahapesu tõkestamise reeglitega ja muude probleemidega see enam ei ole alternatiiv, aga õnneks oleme täna sellises olukorras, kus ka poliitikud on aru saanud, et bürokraatiat tuleks vähendada,” ütles ta.

Sellega viitas Prangli muuhulgas ka sellele, et eile oli teema taas riigikogu õiguskomisjoni laual, kes otsustas saata kaks eelnõu, millega tahetakse lihtsustada välisinvestorite võimalust Eesti iduettevõtetesse investeerida, parlamenti esimesele lugemisele. Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid ütles, et kuna esimesele lugemisele saadetud eelnõud kannavad mõlemad sama eesmärki, siis selgub nende võimalik ühendamine edasise menetluse käigus.

Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) eelnõu (117 SE) ja õiguskomisjoni algatatud äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (101 SE) esimene lugemine on kavandatud riigikogu 28. jaanuari istungile.