Ta rõhutab samas, et küberilma kaitsjad teevad ründajate vastu tugevaid edusamme.

Eesti presidendi abikaasa räägib oma tööst selgelt ja täpselt ning mida edasi intervjuu küberjulgeoleku maailma lahti rullub, seda sagedamini peegeldavad säravad silmad kirge oma valdkonna vastu.

Eesti ja Läti tegelevad kübervaldkonnaga üsna sarnaselt, kuid torkab silma, et Lätis koordineeritakse kõike kaitseministeeriumis, samas kui Eestis on meil eraldi amet (riigi infosüsteemi amet ehk RIA) majandusministeeriumi juures. Miks nii? Kas te suhtute küberkaitsesse rohkem militariseeritult?

Ei, see on väga selgelt ikkagi tsiviilvaldkonnas ja kaitseministeerium oma loomult on tsiviilamet. Läti kaitseministeeriumi all tegutsev CERT (Computer Emergency Response Team, enamikus maailma riikides tegutsev küberintsidentide käsitlemise üksus – siin ja edasi autori märkused) lähtub omaette normidest ja eelarvest. See on umbes samamoodi nagu Eestis RIA-s tegutseb CERT.

Me [kaitseministeeriumis] küll valvame nende üle, aga me ei sekku nende igapäevasesse töösse. Ja see järelevalve tähendab eelarve koostamist ja eelarve suurendamist, kui seda on vaja mingis suunas teha.