Kindlustuspettuse kahtlusega on ekspertide hinnangul kolmandik liiklusavariidest, kus kahjukannataja pöördub hüvitise saamiseks kindlustusseltsi poole.
Sampo Eesti Kindlustuse kahjukäsitlusosakonna juhataja Eero Lingi sõnul on see õige juhul, kui siia hulka on arvatud ka vaidlused kahju suuruse üle.
"Kahjuks on selline tendents, et kahju kannatajad taotlevad suuremat summat, kui neil on tegelikult õigus saada," ütles Link ja lisas, et näiteks Sampo ei pea seda pettuseks, vaid läbirääkimiste küsimuseks
Leks Kindlustuse turundusjuhi Pille Eikneri sõnul ei tee Leks statistikat kahtlaste väljamaksete osas. "Maailmapraktikast selgub, et kahtlasteks peetakse umbes 20 protsenti liikluskindlustuse väljamaksetest," kommenteeris Eikner.
Uued ohtlikud autod
Kõige rohkem avariisid teevad paari-kolme aasta vanused autod, mille liisinguleping on kohe lõppemas. Tavaliselt tunnistab end sellises liiklusõnnetuses süüdi üle 10 aasta vanuse odava auto juht.
"Üks skeem on selline, et rohelise tule süttides paneb ees sõitev vana auto kogemata sisse tagumise käigu ja sõidab sisse taga seisnud kallile liisinguautole," rääkis Nordika Kindlustuse kahjukindlustuse osakonna juhataja Rein Reinpõld.
Kui keskmine hüvitis, mida kindlustus avarii puhul maksab, on 12 000 krooni, siis uute autode remondi kulud ulatuvad 24 000 – 60 000 kroonini.
"Siin on võimalik teha kokkulepe, et odava auto juhile antakse natuke raha, et saada kindlustusfirmalt kätte garantiikiri 60 000-kroonise remondi kinnimaksmiseks," tähendas Reinpõld.
Balti Autoliisingu AS-i klienditeeninduse juhi Karmo Kaarese sõnul võib põh-juseks olla asjaolu, et liisingulepingu lõppedes peavad paljud autojuhid oma auto välja ostma või liisingufirmale tagasi andma. Tagastamisel vaatavad spetsialistid auto üle ning vigastused peab auto valdaja kinni maksma.
Kulud kindlustusele
"Liisinguperioodil on tekkinud kindlasti väiksemaid vigastusi, mida ei ole kindlustusjuhtumitena registreeritud ja enne müüki üritatakse auto kindlustuse abiga korda teha," selgitas Kaares.
"Kindlustusseltsidel on täna ikkagi selline mentaliteet, et kõigepealt proovitakse mitte maksta ja makstakse siis, kui midagi muud üle ei jää," ütles Kaares.
Liikluskindlustuse Fondi hinnangul on kindlustustariifid petturitele makstavate summade tõttu umbes 15–20 protsenti kõrgemad.
Petturluse ohjamiseks saadavad kindlustusseltsid Liikluskindlustuse Fondile informatsiooni kahjude hüvitamise kohta. Selles andmebaasis on informatsioon firmade kohta, kus sõiduk on kindlustatud, samuti juhi õigusrikkumiste kohta. "Virtuaalset jälitustegevust on võimalik nendes andmebaasides korraldada," väitis Reinpõld, kelle sõnul on politsei kinni pidanud 7–8-liikmelisi petturite gruppe, kes "tankist-juhte" ja näiteks mõnda vana Zhigulid kasutades sõidavad kallitele liisinguautodele otsa Eesti eri paigus.
Sampo Eesti Kindlustusel ei ole meenutada ühtegi juhtumit, kus politseile antud andmed kindlustuspettuse kohta oleks jõudnud petturile süüdistuse esitamiseni.
"Üks 400 000-kroonise pettuskahtlusega juht pakkus politseile küll huvi, aga selle tõttu, et oli muude asjade pärast tagaotsitav. Kindlustuspettuse osa jäi ikkagi välja," rääkis Link, kelle sõnul väiksema kahtlusega lugusid seltsid tavaliselt politseile uurimiseks ei saadagi.
