Kasvavate koroonaviirusesse nakatumise numbrite taustal püüab suur osa Euroopa lennujaamasid oluliselt vähenenud lennuliikluse tingimustes ilma riiklike toetusteta kuidagi veel ellu jääda ja lükata pankroti väljakuulutamist nii kaua edasi, kuniks veel saab, kirjutab Bloomberg.

Paljusid päästaks kõige mustemast stsenaariumist, kui lennuliiklus hakkaks enne aasta lõppu kiiresti taastuma, märgib rahvusvahelise lennujaamade katuseorganisatsiooni ACI Euroopa haru oma sektori ülevaates. Selles tuuakse ühtlasi välja, et kui lennuliiklus ei taastu enne aasta lõppu, ähvardab 193 lennujaama 740-st Euroopas maksejõuetus.

Kuigi kõige ohustatumad on väiksemad, regionaalsed lennujaamad, satuks koos sellega löögi alla ka ligi 277 000 töökohta, märgib ACI. „Täna avalikustatud numbrid maalivad väga sünge pildi,” nentis ACI Euroopa haru juht Olivier Jankovec pressiteate vahendusel.

„Kaheksa kuud pärast kriisi algust jätkavad Euroopa lennujaamad tegevust raha põletamise hinnaga, kuna sissetulekud ei suuda juba ammu katta igakuiseid kulusid,” märkis ta. Koroonapandeemia tingimustes on lennufirmad ja lennujaamad ühed enim löögi sattunud ettevõtted. Keegi ei taha enam lennata olukorras, kus reisimine tähendab nädalateks karantiini jäämist.

Jankoveci sõnul on riikide jaoks lihtsam kehtestada reisilt tulijatele karantiininõuded, kui parandada testimisvõimekust lennujaamades, mis lubaks neil oma senist tegevust tänasest oluliselt paremini jätkata. Euroopa lennureisijate arv langes septembris möödunud aastaga võrreldes 73%. See tähendab, et alates jaanuarist on Euroopa kaotanud 1,29 miljardit lennureisijat.

Euroopa suurimal majandusel, Saksamaal on juba tuua näide ühest lennujaamast, kes on pidanud pärast 85%-list lennureisijate langust pankroti välja kuulutama. Tegu on pisikese rahvusvahelise Paderborni lennujaamaga Põhja-Reini-Westfaali liidumaal.