Omavalitsuste eelarvete seis on spetsialistide hinnangul oluliselt halvenenud võrreldes maiga: laenamiseta ei tule üheksa kuu seisuga ots-otsaga kokku 66 Eesti omavalitsust.
Üheksa kuuga on omavalitsused võtnud juba ligi poole miljardi krooni eest laene, millele lähiajal lisandub tõenäoliselt 130 miljoni kroonine Tallinna laen.
Aasta algul oli omavalitsuste eelarvetes ette nähtud 427 miljoni krooni laenamist, seega ületatakse üheksa kuuga aastaks planeeritud laenusumma juba ligi poole võrra.
Linnad rahahädas
"Omavalitsuste eelarvete seisus midagi head ei ole, eelarvete olukord on nõrk või selline keskmisepoolne," ütles Ühispanga analüütik Jelena Normak. "Mõnel linnal ja väiksematel omavalitsustel on eelarvepuudujääk päris suur, mõne omavalitsuse finantsolukord tundub isegi halvem kui Tõrva linna oma," lisas ta.
Normak tõi näiteks väiksematest omavalitsustest Imavere valla ning linnadest Tallinna, Pärnu, Rakvere, Sillamäe ja Mõisaküla, mis tänavu ei tule kuidagi ilma laenamiseta ots-otsaga kokku. "Eelarveid vaadates tundub, et kohalike omavalitsuste juhid ei taju tihtipeale laenamisega kaasnevaid ohte," ütles Normak.
Sama arvas majandusministeeriumi majandusanalüütik Indrek Jakobson (pildil). Tema hinnangul on väga suureks paisunud näiteks Tartu ja Pärnu laenukoormused, samuti on suured võlgnikud Haapsalu ja Tallinn.
Omavalitsustes, välja arvatud Tallinnas, on juhtide ja finantsistide kvalifikatsioon Jakobsoni hinnangul madal ning teadmised aegunud, kuid uusi spetsialiste väiksematesse kohtadesse meelitada pole võimalik. "Teine oht on see, et kõikvõimalikke mõttetuid populistlikke valimiseelseid otsuseid finantseeritakse laenurahaga," lisas ta.
Normaku hinnangul oleks ainus lahendus tulevaste eelarveprobleemide vältimiseks paljudel omavalitsustel kulusid oluliselt kokku tõmmata. Eelkõige pidas ta hädavajalikuks haldusreformi läbiviimist, mis suurendab küll tööpuudust paljudes omavalitsustes, kuid on valitsemiskulude vähendamiseks lihtsalt möödapääsmatu. Samuti pidas ta väga otstarbekaks omavalitsuste liitmist.
Pankrot ähvardab
Üleliigse laenamise esimeseks tagajärjeks on Jakobsoni sõnul maksukoormuse tõus omavalitsuse sees, sest omavalitsus hakkab raha hankimiseks kasutama kõiki seadusega lubatud viise. "Teiseks, laenude tagasimaksmisele kuluva raha tõttu jääb tulevikus vähem raha alles võib-olla tunduvalt olulisemate ja vajalikemate investeeringute jaoks," lisas Jakobson. Liigne laenamine võib Jakobsoni sõnul tipneda sellega, et omavalitsus ei suuda enam võetud laene teenindada – põhimõtteliselt on tegemist pankrotiga.
Normaku hinnangul pole omavalitsuste investeeringud sageli eriti otstarbekad. "Teed, koolid, haiglad – nende olukorda on mõistlikkuse piirides vaja parandada, see on paratamatu, kuid kõrtside remontimise, ülikallite väliskoolituste ja muu sellise peale kulutamine on praeguses seisus mõttetu," ütles ta.
Kuusalu laiendab laenuga kooli
Kuusalu vald laiendab laenatud viie miljoni krooniga kitsaks jäänud koolimaja.
Koolimaja oli algselt mõeldud 300 õpilasele, kuid praegu on õpilasi majas juba 800, ütles Kuusalu abivallavanem Madis Merivoo. Koolil pole ka aulat ja raamatukogu ei mahtunud kusagile ära, lisas ta.
"Õpilaste arv lähiaastatel koolis ei vähene," kinnitas Merivoo. "Ümberkaudsete valdade lapsed tahavad siia õppima tulla," lisas ta. Vald ehitab koolile juurde osa teisest korrusest, kuhu tulevad aula, neli klassiruumi ja raamatukogu koos hoidlaga.
"Kui riik toetab järgmisel aastal meie laenu tagasimaksmist, siis lõpetame ehitise järgmisel aastal ja 1. septembril saab juurdeehitust kasutada," lubas Merivoo. Juurdeehitust alustas vald eelmise aasta sügisel ja esimeseks aastaks saadi 600 000 krooni riikliku investeeringute programmi raha.
"Selleks, et ehitus venima ei hakkaks, otsustasime laenu võtta," rääkis Merivoo. Järgmise aasta riigieelarves on kooli ehituse laenu kustutamiseks ette nähtud 3,5 miljonit krooni, et vähendada valla laenukoormust.
Aare Reivart
